4-16-5654/9

4-16-5654 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-5654 (2316,16,007068, 2316,16,008719) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja O.A, ik XXX, elukoht: XXXX Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises
2. O.A süüdi tunnistada NPALS § 15 ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti ärakandmine ositi ning korraga ärakantava aresti kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
4. Mõistetud arest 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 20.11.
5. Kui menetlusalusele isikule mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata arest pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 23.09.
6. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 28.06.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1481607 nähtuvalt peeti kinni 28.06.2016 kell 21.35 Tallinnas Komandandi tee 4 juures O.A, kelle organismis tuvastati indikaatorvahendiga fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. 10.08.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1480612 nähtuvalt peeti 09.08.2016 kell 23.45 Tallinnas Ristiku 15 maja juures O.A, kelle organismis tuvastati indikaatorvahendiga opioidide sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas 28.06.2016 väärteo toimepanemist, samuti tunnistas 10.08.2016 väärteo toimepanemist. On sõltlane 11 aastat ja aeg-ajalt tuleb ette. Tööl käib nagu tavaline inimene. Ei ole sellist sõltuvust, et iga päev peaks tarvitama. Mõnikord läheb midagi nässu, närvid läbi ja siis juhtub. Pärast seda on veel vahele jäänud. Tahaks paluda, et vähem oleks arestipäevi. On varem mõistetud arestid ära kandnud. Töö vahetused on pikk ja lühike nädal. Kas on mõistlik nii palju päevi seal istuda. On nii palju juba istunud, tekivad uued tutvused, mis läheb üle selleks, et tulevad uued ettepanekud. On käinud ravil, oli terve aasta Viljandimaal, siis käis ka teist korda, kuid ei aidanud. Ilmselt peab ise otsuse vastu võtma. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut tuleks karistada arestiga. Isikut on varem rahatrahvidega karistatud, need ei ole aidanud. Seetõttu taotleb aresti 12 ööpäeva. Kuna isikul on töökoht, siis taotleb aresti kandmist ositi. Kohus, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolle ja väärteoprotokolle, millest nähtuvalt on tuvastatud menetlusaluse isiku organismis fentanüüli ja opioidide sisaldus, samuti menetlusaluse isiku selgitusi protokollides selle kohta, et ta tarvitas fentanüüli ning kohtuistungil antud selgitusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süütegude asjaolusid, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kasutatud indikaatorvahendiga Rapid Stat tuvastati menetlusaluse isiku organismis positiivne näit fentanüülile ja opioididele. Menetlusalune isik ei ole indikaatorvahendi näitu vaidlustanud ega taotlenud aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Seega on indikaatorvahendi näit kohtukõlblikuks tõendiks. Menetlusalune isik on ise tunnistanud fentanüüli tarvitamist. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt 2 erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadse väärteo toimepanemise eest korduvalt nii lühiajalise kui ka pikemaajaliste arestidega. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka erineva pikkusega arestid, millistest viimane mõisteti menetlusalusele isikule kaks kuud enne menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist, ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd menetlusalune isik oma sõnade kohaselt töötab vahetustega, leiab kohus, et mõistatava aresti võib määrata kandmisele ositi pikema aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 3