Obsah (7)

§ 69§ 15§ 184§ 183§ 47§ 48§ 56

4-16-4342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 oktoober 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-4342 (2317,15,008706) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Nark

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud arest 5 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb asenduskaristusena menetlusalusel isikul teha üldkasulikku tööd 5 (viis) tundi. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata 5 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 1 kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasulik töö peab olema tehtud hiljemalt 10.11.2016. 4. Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib politseiasutuse taotluse alusel pöörata

§ 69lg 6 kohaselt aresti täitmisele.

Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Karistust täideviiva ametniku kontakt: Andres Tarvis, tel 6124962, andres.tarvis@politsei.ee.

1. O.O-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel uuringu tegemisel tekkinud kulu 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja aineekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, kokku menetluskulu 120 (sada kakskümmend) eurot, mis tuleb alates kohtuotsuse kuulutamisest 2 (kaks) kuu jooksul võrdsetes igakuistes osades 60 euro kaupa kuus tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „O.O, 4-16-4342, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel O.O-le tema elukoha aadressile.
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend: ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud pakend hävitada 1 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.
4. Ekspertiisiobjektiks olnud taimepuru segu massiga 0,82 g (peenestatud kanepi ja tubaka segu tetrahüdrokannabinooli sisaldussega 9,4%), mis on jäetud EKEI keemiaosakonda, kui NPALS § 151 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine NPALS § 153 lg 2 alusel konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 11.10.
5. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.05.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1440924 selles, et 29.08.2015 kella 02.53 ajal peeti Keskväljak 8a hoone juures Keila linnas Harjumaal kinni O.O, kelle organismist tuvastatiuuringu tulemusena tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus ja kelle juurest leiti 0,82 grammi taimepuru segu, mis aineekspertiisi kohaselt osutus kanepi ja tubaka seguks tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 9,4%, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud psühhotroopset ainet tetrahüdrokannabinooli ilma arsti ettekirjutuseta, samuti isik ebaseaduslikult omandas tuvastamata ajal ja kohas ning valdas väikeses koguses psühhotroopset ainet tetrahüdrokannabinooli sisaldavat kanepi ja tubaka segu massiga kokku 0,82 grammi. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end süüdi väärteo toimepanemises, kahetseb toimepandut. Pärast seda ei ole ühtegi väärtegu toime pannud. Töötab ametlikult Raudar Metal Works OÜ. Soovib aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo süü on tõendatud. Kuivõrd on varem karistatud analoogse väärteo eest, on toime pannud samalaadse väärteo. Rahatrahv ei ole mõju avaldanud. Karistada arestiga 5 päeva. Ei ole vastu kui asendataks üldkasuliku tööga. Välja mõista menetluskulu ja asitõend hävitada. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi ja kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Menetlusaluse isiku ütlustest võib järeldada, et ei ole tekkinud vaidlust selles, et menetlusalune isik peeti kinni ja tema organismis tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus ning tema juurest leiti tubaka ja kanepi segu, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 9,4%. Kehtiva Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 2 p 1 kohaselt loetakse narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud nimekirjas loetletud aineid ja nende stereoisomeere, estreid, eetreid ja soolasid ning nimetatud aineid sisaldavaid ravimeid. Menetlusaluse isiku organismis tuvastatud tetrahüdrokannabinooli metaboliit ja tema juurest leitud kanep (marihuaana) asub eelmärgitud sätte alusel kehtestatud I nimekirja loetelus. Sama paragrahvi punkti 3 kohaselt loetakse käitlemiseks narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, 2 vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiidi rakendamist (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Käesoleval juhul tuvastati menetlusaluse isiku käitumises sellise aine tarvitamine ja valdamine, mis on eelmärgitud seaduse § 2 p 3 kohaselt käitlemise üks viisidest. Viidatud seaduse § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Menetlusalune isik ei ole kogu väärteomenetluse vältel esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tarvitanud ja vallanud kanepit (marihuaanat) ühegi NPALS § 3 lg 1 märgitud lubatavusklausli alusel või et temal oleks kanepi omandamine või valdamine või tarvitamine näidustatud arsti ettekirjutusel. Seega oli tegemist NPALS § 3 lg 1 sätestatud keelu rikkumisega. Väärteomenetluses määratud aineekspertiisi akti kohaselt oli menetlusaluse isiku juurest leitud marihuaanas tetrahüdrokannabinooli sisaldus 9,4%, mistõttu on tegemist tetrahüdrokannabinooli sisaldusega üle 0,2 % ning selline kanep kuulub ülalviidatud I nimekirja, mistõttu on tegemist ainega, mille käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud. Seega on väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega üheselt tuvastamist leidnud menetlusaluse isiku käitumises temale inkrimineeritud väärteo objektiivse külje tunnused. Lisaks objektiivse külje tunnustele eeldab isiku karistamine NPALS § 151 järgi ka tema teo subjektiivse külje kindlaks tegemist. Lähtuvalt

§ 15lg-st 3 sätetest on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli menetlusalune isik keelatud ainet nii eelnevalt tarvitanud kui ka valdas seda. Taolised asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik tegutses eesmärgipäraselt, st ta teadis millist ainet ta on tarvitanud ja valdab ning millisel eesmärgil ta seda teeb. Menetlusalust isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest ka eelnevalt karistatud, mistõttu oli menetlusalune isik ka teadlik toime pandava teo keelatusest. Seega on tegemist tahtliku teoga. Väärteoasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisi kohaselt tuvastati, et menetlusaluselt isikult ära võetud taimses purus massiga kokku 0, 82 grammi on tetrahüdrokannabinooli sisaldus 9,4%, kuid marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata. NPALS § 31 lg 3 sätete kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ning taoline käitumine on karistatav

§ 184lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kuivõrd menetlusaluselt isikult ära võetud kogusest vastavalt senisele kohtupraktikale kümnele inimesele joobe tekitamiseks ei piisa (7,5 g), on tegemist väikese kogusega. Kuna väärteomenetluses ei ole tuvastatud ka menetlusaluse isiku valduses olnud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmise või vahendamise eesmärki, siis ei ole tegemist ka

§ 183lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisega.

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamisena ja väikeses koguses psühhotroopse aine marihuaana ebaseadusliku omandamise ja valdamisena, st NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteona. NPALS § 151 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47

lõike 1 teise lause kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot ning

§ 48

kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Arvestades menetlusaluselt isikult ära võetud keelatud aine kogust võib asuda seisukohale, et isiku süü on alla keskmise, mis peaks tingima ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Lisaks süüle tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et väärteomenetluses on tuvastatav kahetsuse kui kergendava asjaolu esinemine. Lisaks sellele on menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemisest möödunud üle aasta, mis oluliselt vähendab avalikku huvi menetluse vastu ning peab tingima karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleb selle eesmärgi puhul tähelepanu pöörata isiku karistusandmetele. Juhul kui isikut on varem samalaadsete süütegude eest karistatud ja kergemaliigilised karistused ei ole isikut soovitud suunas mõjutada, tuleks kohaldada teiseliigilist karistust ning juhul kui ka teiseliigilised karistused ei ole suutnud isikut suunata õiguskuulekusele, tuleb kehtivas kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt ka keskmise süü puhul mõista keskmist määra ületav karistus kui sellega on võimalik isikus kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Väärteoasja materjalides leiduva Karistusregistri andmebaasi väljatrüki kohaselt on menetlusalust isikut karistatud nii teiseliigilise kui ka samaliigilise väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning trahvid on tasutud. Seejuures on menetlusalust isikut juba rahatrahviga karistatud, kuid see karistusliik ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse siiku suhtes teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Samas, arvestades menetlusaluse isiku taotlust ning asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks asendada menetlusalusele isikule mõistetava aresti üldkasuliku tööga. Lisaks eelmärgitule tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalusele isikule inkrimineeritava väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoga, milliseid menetletakse pidevalt nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus. Seetõttu on taolise väärteo toimepanemise eest karistamisel ka õiguskorra kaitsmise eesmärk, andmaks üldsusele signaali selle kohta, et taolise väärteo toimepanemisele järgneb karistus ja keelunorm kehtib ühesuguselt kõikidele adressaatidele. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, asendades selle üldkasuliku tööga ja V™S § 111 p 8 alusel tuleb menetlusaluselt isikult välja mõista ka uuringu tegemise kui ka narkootilise aine ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4