4-16-5701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. novembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5701 (2302,16,010279) Kohtunik Külli

§ 6nõudeid.

2. T.K esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles palub kiirmenetluse otsuse tühistada ning väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kaebaja väitel tuleb väärteootsus üle vaadata, kuna ilmnesid uued asjaolud, mille kohta tema politseile selgitusi ei andnud ja kuna mootorsõiduk ei kuulunud talle, polnud tal selle kohta kogu informatsiooni. Nimelt anti talle sõiduki võtmed ja ta viis sõiduki Pärnu mnt 232/12 remondikohast ära oma koju, et ülejärgmisel päeval masin uuesti lähimasse remondikohta viia. Kaebaja osutab MKM 18.07.

§ 3

lg-le 6, mis lubab kehtiva ülevaatuseta sõiduki viia mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või tagasi garažeerimiskohta. Kaebaja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

1. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks kaebuses toodud põhjendustel alused puuduvad. Kaebaja ei ole esitanud ühtki tõendit oma väidete õigsuse kinnitamiseks. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-112-99, mille kohaselt peab end aktiivselt kaitsev isik ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks. Kui isik seda ei tee, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada isiku kasuks. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
2. 30.08.2016 saatis kaebaja kohtule 22.07.2016 I&R Group OÜ poolt mootorsõidukile registrinumbriga XXXX tehtud hinnapakkumise. Kohtu seisukoht
3. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,16,010279 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. T.K tunnistas kohtueelses menetluses, et juhtis autot Nissan registrimärgiga XXXX, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad lisaks isiku enda ütlustele veel videosalvestis kaebaja juhitud sõiduauto kinnipidamisest Sõpruse pst-l, samuti Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte, millest nähtuvalt puudus sõidukil nr XXXX kehtiv tehnoülevaatus ning Maanteeameti 15.08.2016 vastus, mille kohaselt kehtis mainitud sõiduki tehniline ülevaatus kuni 30.06.
6. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja väidet, mille kohaselt lubas MKM 18.07.

§ 3lg 6 teda tehnoülevaatuseta sõidukit remondikohast oma elukohta viia.

Nimetatud 3 säte lubab ülevaatuseta sõidukit viia lähimasse remondikohta või tagasi garažeerimiskohta, kohtul puuduvad aga igasugused andmed selle kohta, et nimetatud sõidukit oleks enne 23.07.2016 hoitud T.K elukohas, et sõiduk oleks kunagi remondis käinud või et sõiduk oleks olnud teel tagasi oma hoiukohta. Veebiandmete kohaselt ei ole Tallinnas Pärnu mnt 232/12 asuv remondikoht kaebaja elukohale lähim autoremonditöökoda. Kaebaja on ise oma avalduses selgitanud, et sai alles paar päeva tagasi auto võtmed. Seega ei ole tõenäoline, et tema koduesine parkla oleks varem olnud auto garažeerimiskohaks. Maanteeameti veebikeskkonna päringu (https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf) kohaselt ei ole auto tänaseni tehnoülevaatust läbinud. Seega ei ole usutav ka väide, mille kohaselt kavatses kaebaja auto viia oma elukoha ette, et see toimetada järgmisesse remondikohta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning selgitab, et Riigikohus on nii kohtuvälise menetleja osutatud lahendis(3-1-1-112-99) kui ka hilisemates lahendites (vt nt 3-1-1-73-16 p 10) selgitanud, et end aktiivselt kaitsev isik peab ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks, vastasel juhul kahtlusi ei saa tõlgendada isiku kasuks. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et remondifirma oleks enne 23.07.2016 politsei poolt kinnipidamist sõiduautot remontinud. I&R Group OÜ remonditööde kalkulatsioon näitab vaid seda, et sooviti hinnapakkumist, mitte aga seda, et auto oleks tegelikkuses remondis käinud.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja tegu on õigesti kvalifitseeritud, kuivõrd LS § 207 sätestab karistuse tehnoülevaatuseta mootorsõiduki juhtimisõiguseta sõitmise eest. T.K juhitud sõiduautol oli aga ülevaatus lõppenud juba alates 31.06.
2. Kohtu hinnangul on T.K talle etteheidetava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, st ta pidas võimalikuks, et autol puudub tehnoülevaatus, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. T.K süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
3. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 207 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada isikut rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. T.K karistati rahatrahviga 31 trahviühikut, s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Kui menetlusaluse isiku süü on keskmine, esineb üks kergendav asjaolu (oma süü tunnistamine ja kahetsus), karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning tegemist on isikuga, kellel puuduvad ka varasemad kehtivad karistused, siis kohtu arvates tulnuks T.K 4 karistada rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra. Põhjendamatu on olnud tema karistamine üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on T.K mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Selline karistus on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133,
4. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/