4-16-6615/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-6615 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi G.I väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku G.I (isikukood: xxx; elukoht: XXXXX, kodakondsuseta; emakeel: vene keel; töökoht: OÜ XXXX) kaitsja Monica MeristoDmitrijev, apellatsioon RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2016 otsus jätta muutmata. G.I kaitsja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt G.I-le etteheidetavat tegu selles, et tema 18.08.2016 kell 11.40 Ida-Virumaal Aseri vallas Tallinn – Narva mnt 128 km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma tegudega rikkus G.I LS § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 sätteid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1.1 Viru Maakohus 22.09.2016 otsusega tunnistas G.I temale LS § 201 lg 2 järgi etteheidetavas teos süüdi ja mõistis talle karistuseks 20 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel arvas kohus karistusaja hulka G.I kinnipidamise aja 18.08.2016-20.08.2016, s.o 2 päeva ning luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 18 päeva aresti. 1.2 G.I-le mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt. 1.2.1 Kohus märkis, et tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ning menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ning kavatsetud käitumine. G.I, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Tema karistusandmetest järeldub, et liiklusseaduse rikkumise osas on tal väga suur kogemus. Tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 13 kehtivat väärteokaristust. G.I-le on karistusena määratud nii rahatrahvi, aresti kui juhtimisõiguse äravõtmist. Viimati karistati teda samalaadse väärteo eest Viru Maakohtu 04.02.2016 otsusega (tegu oli 03.02.2016) arestiga 8 päeva. G.I pani toime järjekordse väärteo kuue kuu möödumisel peale kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist. Ta pani toime väärteo otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul on G.I süü suur. Kõik eelnevad rahalised karistused on tasumata, seega ei ole rahalise karistuse mõistmine teda vajalikul määral mõjutanud ning ta jätkas süütegude toimepanemist. 1.2.2 Eeltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et G.I-le tuleb mõista arest sanktsiooni keskmisest määrast veidi suuremana ja karistada teda
7. päevase arestiga. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik, kuivõrd G.I ise kohtuistungile ei ilmunud ja nõusolekut töötundide tegemiseks ei andnud. KarS § 69 lg 1 kohaselt saab üldkasulikku tööd määrata vaid süüdlase nõusolekul. Arvestades G.I teo iseloomu ja tehiolusid, tema isikut, varasemaid karistusi ja süü suurust, ei oleks rahalise karistuse või üldkasuliku töö määramine ka tulemuslik.
8. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni G.I kaitsja M. Meristo-Dmitrijev, kes vaidlustab lahendi tema kaitsealusele mõistetud karistuse osas, taotledes aresti asendamist üldkasuliku tööga. 2.1 Oma taotlust põhjendades märgib kaitsja, et G.I on töökoht ning aresti kandes ta kaotaks selle. G.I on nõus tegema üldkasulikku tööd. Tema karistuse kandmisele minemisest ei võidaks keegi. G.I üldkasuliku töö tegemisest oleks ühiskonnale rohkem kasu. Ta saaks teha ka muud tööd ja tasuda trahve (mida ta praegu juba ositi teeb). G.I kahetseb oma tegu ja on teinud sellest vastavad järeldused.
9. Tartu Ringkonnakohus 14.11.2016 määrusega määrati G.I kaitsja apellatsioon läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalised said õiguse esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti kuni 23.11.
11. Ringkonnakohtule esitas kirjaliku seisukoha kohtuvälise menetleja esindaja Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üleminspektor Alina Reškina, taotledes maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohtu poolt mõistetud karistus proportsioonis nii G.I süü kui toimepandud teo raskusega. Üldkasuliku töö määramine süüdlasele ei oleks tulemuslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimiku, kaevatava kohtuotsuse ja apellatsioonis esitatud väidetega ning arutades käesolevat väärteoasja üksnes esitatud kaebuse piires (vt V™S § 146 lg 2), leiab, et Viru Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased, mistõttu apelleeritud kohtulahend jääb muutmata ja edasikaebus rahuldamata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
13. Sarnaselt esimese astme kohtuga ringkonnakohus G.I-le mõistetava arestikaristuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks ei pea. Selline asendamisvõimalus välistub põhjusel, et G.I on koguni 13 kehtivat väärteokaristust (sh 11 neist liiklussüütegude eest), s.o eelnevalt rakendatud erinevad mõjutusviisid tulemuslikud olnud ei ole. Eriti ilmekalt näitab süüdlase hoiakute muutumata jäämist asjaolu, et praeguse väärteo pani ta toime vaid kuus kuud peale Viru Maakohtu poolt temale 04.02.2016 otsusega LS § 201 järgi mõistetud
14. päeva pikkuse aresti 2 ärakandmist. Lisaks on karistusregistri andmetel G.I varasemate süütegude eest kohaldatud rahatrahvid tasumata. Ehk siis kokkuvõtvalt peab ütlema, et olukorras, kus süüdlane on vaatamata varasematele karistustele, sh reaalselt ärakantud arestikaristusele, süütegude (ka samalaadsete) toimepanemist jätkanud, tema aresti asendamine üldkasuliku tööga karistuse eripreventiivsete kaalutlustega kooskõlas kuidagi ei ole. G.I poolt arestipäevade kandmine on vältimatu. Võimalus, et süüdlane võib seeläbi kaotada oma töökoha, tema soovitud asendamist kaasa ei too. Sellise negatiivse tagajärje saabumise võimaluse on oma käitumisega esile kutsunud G.I ise.
15. Eeltoodut arvestades ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 3