860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. KarS § 66 lg 2 alusel määrati rahatrahvi tasumine 10 võrdses osas igakuiselt 86 eurot korraga. 09.07.2016 koostatud väärteoprotokolli nr AB1481575 (parandatud 13.09.2016) kohaselt 09.07.2016 kell 20:20, Tallinnas, Paldiski maantee 33 juures liikudes Tulbi tn suunas, O.F juhtis mootorsõidukit BMW 330D reg.nr. XXXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,44 mg/l +/0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Safety Alcotest 7110 nr ARDF-0051, taatlustunnistus nr. TTRC-16-00046. Juhtis korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbitud mootorsõidukit. Juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vastanud kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal. Seega rikkus O.
lg 3, § 73 lg 2, § 73 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2, § 207, § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kaebuse sisu 25.10.2016 esitas O.F kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles ta palub tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kaebaja tunnistab oma süüd, kuid ei ole nõus, et pani teo toime tahtlikult. Enne sõidu alustamist ei olnud tal võimalik oma joovet mõõta (puudus alkomeeter), enesetunne oli väga hea ja ta ei oleks kunagi rooli istunud, teades, et tal on veel joove. Seltskonnas ta on tavaliselt teistele kaineks autojuhiks. Samuti ei ole kaebaja nõus, et ta suhtub teistesse liiklejatesse üleolevalt. Ka pole tal eelnevalt raskeid liiklusrikkumisi. Tegi tõsised järeldused juba trahvi suurusest, sai oma õppetunni rahatrahvi näol. Kaebaja ei vaidlusta otsust tervikuna, vaid osaliselt, juhtimisõiguse äravõtmise osas. O.F on seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine oleks õigustatud ja põhjendatud, kui teda oleks eelnevalt karistatud samalaadse süüteo eest. Leiab, et otsus on tema suhtes liialt karm, kuna see on tema esimene rikkumine. Vajab juhilube elatise teenimiseks. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja on seisukohal, et O.F-i poolt LS § 69 lg 3, § 73 lg 1 ja lg 2 nõuete rikkumised on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega ning alused karistuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Isikul tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte väiksem kui 0,39 mg/l, seega menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmise suurusega, kuid kuivõrd käesoleval juhul on menetlusalune isik toime pannud teo, mis vastab kolmele kvalifikatsiooninormidele, tuleb tema süü lugeda suureks. Kohtuväline menetleja leidis, et jättes endal keelatud terviseseisundi alkomeetri abil kontrollimata ja asudes mootorsõidukit juhtima, tegutses ta vähemalt kaudse tahtlusega. Samuti ta oli teadlik, et tema poolt juhitud sõiduk ei olnud tehniliselt korras ning vajas remonti, et vastata ohutus- ja tehnonõuetele. Seega tehnonõuetele vastavuse kontroll oli õigeaegselt läbimata põhjusel, et sõiduk ei olnud tehniliselt korras. Kohtuvälise menetleja arvates näitab kaebaja tegu tema üleolevat suhtumist liiklusseaduses sätestatud keeldudesse ja liiklusohutusse üldse. Isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Antud juhul peeti ta kinni seetõttu, kuna tema sõidustiil oli politseinike jaoks tähelepanu äratav. Videosalvestisest nähtub, et tema reaktsioon ei olnud mootorsõiduki ohutuks juhtimiseks ja sujuvaks liiklemiseks piisav. Sellises seisundis juhtima asuv isik on liikluses ohtlik ja tuleb liiklusest kõrvaldada. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud O.F-i kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik O.F on kohtule kaebuses teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja ei ole taotlenud kaebuse arutamist kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg. 2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul on O.F poolt toimepandud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Menetlusaluse isiku O.F poolt väärteoprotokollis nr AB1481575 märgitud ütluste kohaselt kahetseb tegu, ei nõustu väitega, et autol all naelrehvid. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (09.07.2016 kell 20:22), mille kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul O.F joove (0,56 mg/l). 2 - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 09.07.2016 kell 20:40-20:49 O.F alkoholijoove (lõplik lugem 0,44 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,39 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Tunnistaja Marko Oleski (politseiametnik) ütluste kohaselt 09.07.2016 kella 20:19 ajal märkas Tallinnas, Paldiski mnt ja Sõle tn ristmikul hallivärvi BMW reg.nr XXXX, mis seisis ringil. Fooris oli sõidukile lubav roheline tuli. Kontrollides sõidukit M-Kairist, selgus, et sõidukil puudub ülevaatus. Sõiduk hakkas liikuma Sõle tn ja Paldiski mnt ristmikult mööda Paldiski maanteed Tehnika tn suunas. Sõiduk peatati Paldiski mnt 33 juures kella 20:20 ajal ning seda juhtis O.F ik.XXX. Kuna isikul oli tunda suust alkoholilõhna, otsustas teda kontrollida indikaatorvahendiga Lion Alcometer 500 nr 38412-A391 ja tuvastas 0,56 mg/l alkoholijoove. Sõidukil BMW reg.nr XXXXoli ees paremal esirattal naastrehv. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati O.F sõiduki juhtimiselt 09.07.2016, sest ta juhtis sõidukit BMW 330D reg.nr. XXXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (03.10.2016), mille kohaselt mootorsõiduk BMW 330D reg.nr. XXXX on ajutiselt registrist kustutatud. Sõiduki omanik on O.F (XXX). - Vastulause väärteoprotokollile AB 1481575, millest nähtuvalt rahaliste probleemide tõttu puudub sõidukil tehniline ülevaatus. Samuti kõik naelad enda arvates on välja tõmmatud. Eelmisel õhtul käis sõbra sünnipäeval, kus tarbis ka alkoholi. Ilma juhtimisõiguseta kaotab oma töö, s.t. sissetuleku, sest tema tööülesandeks on kauba laialivedu. Kahetseb siiralt oma käitumist. - Foto- ja videosalvestused CD-plaadil (2316,16,007469), mis vastavad V™S § 31 lõike 1 1 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: need on seotud väärteoasjaga nr 2316,16,007469, fotodelt ja salvestistest nähtub millistel asjaoludel ja kelle poolt nad on loodud. Videosalvestistest on näha, millal nad on tehtud (09.07.2016 kell 20:18:53 – ilmub mootorsõiduk BMW reg.nr XXXX, kell 20:19:03 see hakkab liikuma, kuid jääb seisma ning kell 20:20:30 peatatakse politsei poolt). Fotodelt nähtub mootorsõiduki üldine seisund, naelade olemasolu paremal esirattal). - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on O.F 2 kehtivat väärteokaristust, viimati karistatud 23.05.2016 LS § 207 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot, mis on tasutud. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning O.F-i süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik O.F juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vastanud kehtestatud nõuetele, kasutas naastrehve keelatud ajal. O.F-i käitumine sisaldab LS § 224 lg 2, § 207 ja § 242 lg 1 ettenähtud süüteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik O.F, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis 3 sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 207 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201– 203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebajale karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS §-s 63 lg 1 sätestatut, mille kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati O.
lg 2 järgi kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi põhikaristusena rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, s.o. 860 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendav asjaolu kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü (nulla poena sine culpa). Positiivne karistusõigus ei määratle karistuse mõistmise iseseisva alusena süüdistatava isikut, mistõttu karistuse mõistmisel tuleb süü suurust ja preventiivseid kaalutlusi selgelt ja ühemõtteliselt alati eristada (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis nr 3-1-1-122-13 on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise määra. Lisaks piirmäära ületamisele, O.F pani toime mitu muud liiklusalast rikkumist - juhtis mootorsõidukit, mille rehvid ei vastanud kehtestatud nõuetele ja kasutas naastrehve keelatud ajal. Kui isik juhib sõidukit alkoholi piirmäära oluliselt ületades ja samal ajal eksib ka teiste liiklusnõuete vastu, tuleb tema süüd hinnata suureks (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-59-15, p-d 9 ja 11). Väärteoasja materjalide kohaselt kaebuse esitaja mootorsõiduk ei vastanud tehnilistele nõuetele, kaebuses märgitu kohaselt plaanis ta sõidukit remonti viia. Emaanteeameti sõiduki taustakontrolli andmetel 09.04.2016 mootorsõiduk BMW 330D reg.nr XXXX VIN: XXXX (https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf) ei läbinud korralist tehnoülevaatust (esinesid ohtlikud vead): pidurdustõhusus oli ebapiisav, lähitulelatern reguleerimata, parem rooliots ja parem sisemine puks olid ülemäära kulunud. Seega tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja otsuses väljendatud seisukohaga, et kaebaja oli teadlik sellest, et sõiduk vajab remonti ja vaatamata sellele järjekordselt sõitis, mis viitab kavatsetusele (KarS § 16 lg 2). Vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ Lisa 1 sätetele naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Mootorsõiduki välisilme, samuti naastude olemasolu paremal esirehvil on jäädvustatud fotodel (CD.plaadil) ja kinnitatud tunnistaja XXXX ütlustega, seega tuleb hinnata O.F-i süüd keskmiselt suuremaks. 4 Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt karistati 24.11.2015 ja 23.05.2016 menetlusalust isikut LS § 207 järgi. Kuna mootorsõidukil BMW 330D reg.nr XXXX tehniline ülevaatus kehtis kuni 01.04.2016, järelikult pani O.
Selline järjepidev tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukitega liikumine näitab, et isik kavatsetult eiras liiklusseaduses kehtestatud õigusnorme, süstemaatiliselt liikudes ilma kehtiva tehnoülevaatuseta sõidukitega. Lisaks on tuvastatud ka see asjaolu, et BMW 330D reg.nr XXXX ohtlikke vigade esinemise tõttu vajas tõsist remonti. Lisaks tehnilistele puudustele, kaebuse esitaja mõistmatu ja ohtlik sõidustiil on jäädvustatud ka videosalvestusel – O.F algselt ei reageeri valgusfoori lubatava signaalile, siis järsku hakkas liikuma ning ületades stoppjoone jäi seisma, samal ajal ületasid sõiduteed jalakäijad. Hoolimatu suhtumist oma teosse iseloomustavad ka järgmised asjaolud: O.F pani süüteo toime nädalavahetusel ja suvisel ajal, intensiivse liiklusega Sõle tn ja Paldiski mnt ristmiku lähedal (hakkas liikuma keelava fooritule ajal), millega ohustas teiste liiklejate turvalisust (sõiduteed ületas naisterahvas lastega). Kaebuse esitaja ebakindel sõidustiil on jäädvustatud videosalvestisel. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. O.F pani toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta pidas võimalikuks oma joobeseisundit, kuid ta ikka otsustas sõidukit juhtida, mis oli täielikult tema vaba tahe. Kuna puudus alkomeeter, ei saanud ta oma joobeseisundit kontrollida, seega isik pidas võimalikuks, et tal on veel joove. Kaebuse esitaja ei astunud samme selleks, et oma tervislikku seisundit kontrollida ja loobuda väärteo toimepanemisest. Seega vastab tõele kohtuvälise menetleja seisukoht, et ta pidas täiesti tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist. Kõik nimetatud asjaolud viitavad sellele, et O.F potentsiaalselt kujutab endast liikluses kõrget ohtu nii endale, kuid ka teistele liiklejatele. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust kergendava asjaoluna kohtuvälise menetleja otsuses on välja toodud kahetsust (KarS § 57 p 3), seda arvestab ka kohus Raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja süü on keskmisest oluliselt suurem, kaebajat oli varasemat karistatud liiklusalaste väärtegude eest, mistõttu puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus, s.o rahatrahv 225 trahviühikut on proportsionaalne kaebaja süü suurusega, tema poolt toime pandud teo raskusega ja tema isikuga. Kohus leiab, et ka lisakaristuse kohaldamine O.F-i suhtes on põhjendatud, arvestades eripreventiivseid eesmärke ning õiguskorra tagamise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, eelkõige liikluse valdkonnas. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut kaks korda karistatud tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, mis ei ole karistusregistrist kustutatud. Seega eelmised karistused ei mõjutanud isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest ja kaebuse esitaja pani toime uue, kuid veel ohtlikuma väärteo. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 11). Kohus leiab, et antud juhul on tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine, kuid ka täiendavate liiklusnõuete rikkumine ja hoolimatu suhtumine oma teosse. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes teadlikult eiravad liikluskorda tagavaid õigusnorme. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ignoreeris kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mistõttu kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb kaebuse esitaja suhtes kohaldada ka lisakaristust, 5 mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Lähtudes karistuse üldpreventiivsest eesmärgist, õiguskuulekate liiklejate teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvalisust. Seega kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest ning omaks võetud karistuspraktikast lähtudes. Eelnevalt on O.F väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta elatise teenimiseks vajab juhtimisõigust. Menetlusaluse isiku töö võib küll olla seotud sõiduki juhtimisõigusega, kuid selles osas on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7 väljendanud seisukohta, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Seega mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab süüdlasele ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda eesmärgil teha vastavad järeldused. Isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ja et tema ja tema lähedaste senine mugav elulaad säiliks. Antud olukorras kaaluvad ühiskonna õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise ning vara säilimise näol üles kaebuses esitatud põhjused. Väärib tähelepanu ka see asjaolu, et antud juhul lisakaristus oli määratud ettenähtud sanktsiooni miinimummääras, seega ei ole võimalik määrata veel väiksemat lisakaristust. Kohus leiab, et käesoleval juhul lisakaristuse mõistmine on vajalik ja põhjendanud ja see vastab O.F süü suurusele. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.10.2016 otsuse nr 2316,16,007469 – muutmata. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.