4-16-4919/6

4-16-4919 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-4919 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Z.K kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.05.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,006239 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Z.K XXX; elukoht: XXXX) (isikukood Kaebuse esitaja esindaja: Kaspar Kamsakann, Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, Gonsiori 3-20, 10117 Tallinn, e-post: kaspar@oigusbyroo.onmicrosoft.com Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Z.K kaebus trahvide vähendamiseks rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 27.05.2016 otsus muutmata.
3. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et Z.K-le määratud trahvid - kokku summas 500 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades otsuse jõustumisest ehk 50 eurot igas kuus. Trahvid tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 27.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,006239 karistati Z.K liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut (300 eurot) ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut (200 eurot), s.o kokku 500 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Z.K 30.04.2016 kella 19.00 paiku Tallinnas Vana-Lõuna 39 juures mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, tagurdas otsa liiklusmärgi postile seda vigastades. Oma tegevusega põhjustas Z.K liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS Signaal ™-le. Lisaks lahkus juht liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile nõuetekohaselt teatamata. Sellega rikkus Z.K LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid.
6. Z.K oma kaebuses vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning palub talle määratud rahatrahv tühistada ja asjas menetlus lõpetada. Kaebaja väitel ei nähtu väärteootsusest ega ka väärteoprotokollist, kas ja kui, siis mille alusel on menetleja tuvastanud AS Signaal ™-le varalise kahju tekkimise ja kui suur see on. Kahju võis esineda ja seisneda liiklusmärgi postile tekkinud visuaalselt nähtavas täkkes, mida ei ole ettevõte tänaseni kõrvaldanud. Viidatud põhjusel puudub LS § 223 lg-s 1 sätestatud koosseisuline element – varalise kahju tekkimine ning § 236 lg 1 koosseisuline element – liiklusõnnetusest politseisse teatamise nõuete rikkumine. Alternatiivselt palus kaebaja süü tunnistamisele ja sissetuleku vähesusele viidates rahatrahvi vähendamist 35 trahviühikuni. Lisaks palus kaebaja määrata rahatrahvi tasumise ositi, kuivõrd tema keskmine sissetulek on 504,1 eurot ning rohkem kui 50 eurot ühes kalendrikuus ta ei ole võimeline tasuma. Kaebajal tuleb tasuda ka kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulud 110,75 euro suuruste kuumaksetena ühe aasta jooksul. Täiendavates selgitustes rõhutas kaebaja, et AS Signaal ™ ei ole märkinud, kui suurt kahju talle tekitati ega ka seda, milliseid kulutusi on ettevõte pidanud kandma. Kaitsja esitatud fotodelt nähtuvalt ei ole AS Signaal ™ paigaldanud uut posti ega kandnud ka muid nähtavaid reaalseid kulutusi. Sündmuskoha vaatlusprotokollis puuduvad ettevõtte esindaja andmed ja allkiri. Fotod on teinud AS Signaal ™, seega ei ole sündmuskoha vaatlust üldse toimunudki (vastasel juhul oleks tulemused fikseeritud ka selle käigus tehtud fotodel). Lisaks sellele ei ole AS Signaal ™ 30.04.2016 avaldus lubatav ja tuleks tõendite kogumist välja arvata, kuivõrd see ei vasta menetleja tuvastatud faktilisele olukorrale, sellele on tehtud käsikirjalisi juurdekirjutusi ja pole selge, kes on avalduse koostanud. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
7. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, sest otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel alust ei ole. Z.K rikkumised on leidnud täielikku tõendamist tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku enda ütluste ja muude kogutud materjalidega. Varaline kahju on tõendatud sündmuskoha fotode ja AS Signaal avaldusega, mistõttu on õigesti määratud kaebajale karistus liiklusõnnetuse põhjustamise eest. 2 Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate elu ja tervis. Seega pole tegemist vähetähtsa väärteoga. Mõistetav karistus aga peabki mõjutama rikkujat edaspidi rikkumisest hoiduma, mistõttu see ei tohi olla mugav ega rikkujale kerge kanda. Mõlema teo eest on ette nähtud karistus kuni 300 trahviühikut, arest ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Isikule on määratud rahatrahvid sanktsiooni alammäära lähedaselt ning lisakaristust ei ole kohaldatud. Seega on mõistetud karistus proportsionaalne. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,16,006239 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
8. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks järgmised asjaolud. 30.04.2016 kella 19.00 paiku juhtis Z.K mootorsõidukit IVECO 35515 registreerimismärgiga XXXX. Juht tagurdas ning sõitis otsa liiklusmärgi postile, mille kohaselt tekkis liiklusmärgi postile mõlk ning see läks kiiva. Juht ei väljunud masinast ning lahkus sündmuskohalt politseile teatamata. Kõige üksikasjalikumalt on toimepandut kirjeldatud tunnistaja Eero №orkõiv (lk 9), kelle sõnul nägi ta 30.04.2016 kella 19.00 ajal, kuidas valge kaubik tagurdas Vana-Lõuna 39 maja juures otsa peatumise keelu märgile, mille tõttu liiklusmärgi post vajus kõveraks. Tunnistaja märgib veel, et juht sõidukist ei väljunud ja lahkus sündmuskohast. Tunnistaja ütlused haakuvad AS Signaal ™ avaldusega liikluskahju tekitamise kohta (lk 2) Vana-Lõuna 39 juures ning sama ettevõtte saadetud fotodega (lk 3-5), millest on kahtlusteta näha, et liiklusmärk on kõveraks paindunud ja liiklusmärgi postil on mõlk. Toimepandut ei eita ka kaebaja ise, väites ülekuulamisel (lk 11), et tagurdas sõidukiga IVECO XXXX otsa postile, sellele jäi väike täke, kuid ajapuuduse tõttu juhtunust ei teatanud. Liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada teise isiku vara. Liiklusõnnetus on LS § 2 p-st 32 tulenevalt ka juhtum, kus sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Sama seaduse § 169 lg 5 järgi peab liiklusõnnetusest, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele. Toodud tõendite alusel on leidnud kinnitust, et Z.K põhjustas oma käitumisega varalise kahju, kuid lahkus sündmuskohalt politseile teatamata. Seega on kaebaja rikkunud LS § 16 lgs 1 ja § 169 lg-s 5 sätestatut ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, nagu ei saaks AS Signaal avaldust arvestada, kuivõrd sellel on käsikirjalised juurdekirjutised, see ei vasta faktilisele olukorrale ja see on allkirjastamata. KrMS § 63 lg 1 alusel ei ole tõendina kasutatavale dokumendile esitanud kindlaid nõudeid, sh kuidas see peaks olema vormistatud ja kas peaks olema allkirjastatud. AS Signaal ™ vastutab veebiandmete kohaselt Tallinna linnas asuvate liiklusmärkide korrashoiu eest. Käesolevast asjast nähtuvalt on menetleja pidanud AS Signaal ™ töötajatega ka peale väärteomenetluse alustamist e-posti teel kirjavahetust ning ettevõtte töötaja on esitanud kahju tõendamiseks pildid vigastatud postist. Seega ei oma käesolevas asjas tähendust see, et avaldus 3 on jäänud allkirjastamata ja see on kirjutatud blanketile. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et avalduses kasutatud väljend „maha on sõidetud l/m post“ ei tähenda üksnes seda, et post peaks olema pikali, vaid see võib olla ka oluliselt kiivas, nagu toimikus olevatest piltidest nähtub. Mis puudutab kaitsja väidet selle kohta, et ei ole selgitatud välja varalise kahju täpset suurust, siis märgib kohus, et väärteomenetluses ei ole see ilmtingimata vajalik. Alustades väärteomenetlust, on kohtuväline menetleja jõudnud tõendeid hinnates seisukohale, et süüteoga ei tekitatud olulist kahju, mille olemasolul tuleks tegu kvalifitseerida kuriteona KarS § 203 järgi (kahju jäi alla 4000 euro). Tulenevalt V™S §-s 7 sätestatud põhimõttest ei lahendata väärteomenetluses väärteo toimepanemise tõttu tekkinud kahju hüvitamise küsimust. Nimetatud põhimõtte kehtestamisel on seadusandja menetlusökonoomika seisukohalt otsustanud, et kuna kahju hüvitamise küsimuse lahendamine võib tihti olla keerulisem ja ressurssinõudvam kui väärteo enda lahendamine, siis peab kannatanu iseseisvalt pöörduma hagiga tsiviilkohtusse. Seetõttu ei saa menetlusökonoomika seisukohalt nõuda kohtuväliselt menetlejalt, et ta peab tuvastama tekkinud kahju täpse suuruse. Oluline on see, et kohtuväline menetleja on tuvastanud varalise kahju tekkimise fakti. AS Signaal ™ esitatud piltidest tulenevalt on täiendava järelepärimisetagi selge, et vastavate tööde teostamiseta liiklusmärgi post iseenesest püsti ei tõusnud ning selle märgi endisel kujul taastamiseks kasutati tööliste abi. Samuti oli kaebaja tekitanud liiklusmärgi postile mõlgid. Seega ei ole teo kvalifitseerimise seisukohalt oluline, kas vana liiklusmärgi post vahetati peale õnnetust välja või mitte.
9. Kaebajale määratud karistuse hindamisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 223 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Lisakaristusena võib sama paragrahvi lg 2 alusel kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. LS § 236 lg 1 alusel toimepandud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuks. Lisakaristusena võib sama paragrahvi lg 2 alusel kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on Z.K-le määranud LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut (300 eurot) ja LS § 236 lg 1 alusel 50 trahviühikut, s.o sanktsiooni alumises kolmandikus ning jätnud lisakaristuse kohaldamata. Menetleja on arvestanud karistust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja karistust raskendavate asjaolude puudumist. Z.K-le määratud karistus vastab kohtu arvates tema süü suurusele, on vajalik isiku 4 mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et karistus ei pea olema süüteo toimepannud isikule kerge kanda, vaid see peab eelkõige mõjutama teda edaspidi uutest õigusrikkumistest hoiduma. Kohus leiab, et määratud trahvide vähendamiseks alust ei ole ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.
10. Kuna Z.K keskmine sissetulek on 504,10 eurot ja tal tuleb maksta ka kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulud, rahuldab kohus Z.K taotluse rahatrahvi ositi maksmise osas ning tulenevalt KrMS § 66 lg 2 võimaldab määratud trahvi tasuda osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 50 eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p-st 2, 133,
11. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5