lg 2 alusel kohaldamata.
lg 2 alusel määrata rahatrahvi summas 720 eurot tasumine ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul summas 60 eurot igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. S.J kaebus rahuldada. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 28.11.2016.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühikut summas 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 15.09.2016 otsusega karistati S.J selle eest, et tema 24.08.2016 kella 4.10 ajal Harju maakonnas Tallinnas Narva mnt 108 juures juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse põhikaristuse kergendamist ja lisakaristuse mittekohaldamist. Kaebuse kohaselt on määratud trahv menetlusalusele isikule üle jõu käiv. Menetlusalune isik on invaliid ja tal on tuvastatud raske liikumispuue. Tema sissetulek koosneb invaliidsuspensionist, mille suurus käesoleval ajal koos sotsiaaltoetusega on 356,49 eurot kuus. 100-euro lähedase igakuise makse tegemine on praktiliselt võimatu, kuna ei võimalda alles jääva rahaga end ära majandada. S.J teenib mõningast lisasissetulekut autojuhina sõpru aidates, kuid selline sissetulek ei ole stabiilne ega ka suur. Menetlusalune isik on ratastooliinvaliid selgroovigastuse tagajärjel. Seega on mootorsõiduk ainuke liikumisvahend, mis võimaldab temal kodust kaugemal, sh vajalike abivahendite järel käia ja ka pensionile lisaks sissetulekut saada.
lg 2 kohaselt ei tohi mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtuistungil on kaebuse esitaja lisanud, et ta ei tunne oma jalgu. Isik juhtis keelatud olekus sõidukit, kuna oli eelnevalt alkoholi tarvitanud seoses sugulase surmaga, kuid siis tuli sõitma minna. S.J avaldas kohtuistungil tehtu pärast kahetsust. Kaitsja leiab, et karistus on individuaalne sunnivahend. 300-eurose sissetuleku juures 900-eurost trahvi tasuda on raske. Samuti on kaitsja seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuudest tulenevalt on
Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasja otsuse tühistamiseks ei ole alust.
Isik on puudega, kuid teenused on temale kättesaadavad ka ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Tallinna Linnavalitsus on sõlminud vastavad lepingud, poed ja ühistranspordipeatus on lähedal. Isik paneb rikkumisi toime süstemaatiliselt. S.J osutab sõpradele transporditeenust, aga see pole põhjus lisakaristuse kohaldamise ära jätmiseks. Riigikohus on liikumispuudega isiku osas teinud lahendi nr 3-1-1-58-14, milles jättis isiku kaebuse rahuldamata. Põhikaristuse suuruse jätab kohtuväline menetleja kohtu otsustada, kuid palub arvestada, et isik ületas lubatud alkoholi piirmäära oluliselt. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära kohtuistungil menetluse pooled, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada määratud karistuste osas. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. 3 Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. S.J poolt 24.08.2016 kella 4.10 ajal Harju maakonnas Tallinnas Narva mnt 108 juures mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg, on tõendatud: - menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt peeti tema kella nelja ajal öösel kinni, kuna juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi; - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 24.08.2016 kella 4.12 ajal Harju maakonnas Tallinnas Narva mnt 108 juures on S.J mõõdetud indikaatorvahendiga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,70 mg/l; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 24.08.2016 kell 4.38 kuni 4.45 on S.J mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Dräger Safety Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0036 (järgmine hooldus november 2016) väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,70 mg/l ning arvestades laiendmääramatust (+/- 0,05 mg/l), on lõplikuks mõõtetulemuseks 0,65 mg/l. Seega on LS § 224 lõike 2 objektiivne teokoosseis täidetud.
Ettevaatamatus on muu hulgas hooletus.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. S.J kohtuvälises menetluses antud seletuse kohaselt tarvitas ta alkoholi selle tõttu, et sai teada isa surmast, seejärel läks magama. Kella 3.30 ajal helistas temale tuttav, kes palus tööriistad Viljandisse transportida. S.J sõnul ei tundnud ta end purjus olevat ning läks seetõttu sõitma. Juhil on raskema ohuallika valdajana kohustus teha kõik selleks, et autoga sõitma asudes ei kujutaks ta kellegi elule, tervisele ega varale ohtu. Andrei S.J oli kohustus enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduda, et ta on kaine. Ka väike kogus alkoholi organismis võib halvendada isiku tähelepanu- ja reaktsioonivõimet, mistõttu alkoholi piirmäära tõttu ei ole sõiduki juhtimine lubatud. Nagu ka käesoleval juhul näha, olid alkoholi piirmäära ületades inimese meeled petlikud. Seega kohus leiab, et hoolsuskohustuse täitmata jätmisega pani Andrei S.J väärteo toime hooletusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab S.J LS § 224 lg 2 järgi. Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
Vastavalt LS § 224 lõikele 2 karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud S.J-ile põhikaristusena rahatrahvi 225 trahviühikut, mis on LS § 224 lg 2 sanktsiooni ülemmäära lähedane. Isiku süü suuruse hindamisel tuleb arvestada, kui oluliselt on alkoholi piirmäärad ületatud, mis A. S.J puhul oli keskmisest suurem. Samas ei saa tähelepanuta jätta rikkumise toimepanemise aega (kell 04:10), mil liiklus ei ole tihe, liiguvad vaid üksikud sõidukid ning jalakäijad praktiliselt puuduvad. Toimepandud tegu ei ole tulenevalt väärteoasjas tuvastatud teo toimepanemise tehioludest tekitanud kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale kahju. Seega kohus leiab, et S.J süü on keskmisest suurem, kuid määratud karistuse määr ei ole ometi süü suurusega proportsioonis. Väärteoasja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluna S.J kahetsust. 4 Kohtu hinnangul pole väärteoasja otsuses aga jälgitav, kas ja millisel viisil on kohtuväline menetleja kahetsust arvestanud – põhikaristus on määratud sanktsiooni ülemmäära lähedaselt ning ühtlasi kohaldatud lisakaristus keskmises määras. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Ehkki karistuse mõistmisel ei kohusta seadus arvestama süüdlase majandusliku olukorraga, võib ka sellel olla karistuse eripreventiivse mõju mõistes tähtsust. Sama karistus mõjub majanduslikult erineval järjel olevatele isikutele erinevalt. Kohtuvälise menetleja poolt 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot määratud rahatrahv võib olla mõõdukalt koormav S.J-ist oluliselt suurema sissetulekuga isikule, kuid 356,49-eurose sissetuleku korral, millest isikul tuleb muu hulgas maksta ravimite-, transpordi-, abivahendite kasutamise-, enesehoolduse-, majapidamise- ning kommunikatsioonivahendite kasutamise eest, on 900-eurone rahatrahv ebamõistlikult koormav ega täida enam isiku jaoks karistuse eripreventiivseid eesmärke. Karistuse suuruse määramisel tuleb arvestada, et isik suudaks sellist karistust ka kanda. Ta peab suutma pärast karistamist naasta tavapärasesse ühiskondlikku ellu, mitte langema võlgadesse, mida enam tasuda ei suuda ning seeläbi jääb elu hammasrataste vahele.
S.J puhul ei esine. Eeltoodust tulenevalt kergendab kohus A. S.J-ile põhikaristusena määratud rahatrahvi 225 trahviühikult 180 trahviühikuni. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja määranud A. S.J-ile ka lisakaristuse.
lõike 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil õigesti avaldanud, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise keeld ei ole absoluutne, viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-158-
lg 2 rakendamist, mistõttu oli kogu juhtimisõiguse äravõtmise kehtivuse ajal kodus ning elas võlgu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja 15.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2316,16,009151 tuleb tühistada ka lisakaristuse määramise osas ning jätta see kohaldamata. Kuna S.J ei ole võimeline madala sissetuleku tõttu kogu rahatrahvi korraga tasuma, leiab kohus, et rahatrahvi tasumine tuleb määrata
lg 2 alusel ositi 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades, tasudes igakuiselt vähemalt 60 eurot. Kohus juhindus V™S §-st 132 p 2 ja §-st 109-111. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.