4-16-6352/5

4-16-6352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6352 (2317,16,007206) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi B.A esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.08.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 2317,16,007206 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): B.A (isikukood: xxx, elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta muutmata PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.08.2016 otsus B.A-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas.
3. Tühistada otsus rahatrahvi tasumise aja osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et B.A-le mõistetud rahatrahvi 720 eurot on võimalik tasuda osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 72 (seitsekümmend kaks) eurot kuus. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas, märkida tuleb viitenumber
4. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.08.2016 otsusega karistati B.A karistusseadustiku (KarS) § 63 alusel liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot. Otsuse kohaselt juhtis B.A 16.07.2016 kell 06.06 Tallinnas Vabaduse pst 39 juures mootorsõidukit kiirusega 106 +/- 4 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 52 km/h. Lisaks juhtis B.A taksotunnustega mootorsõidukit, millel oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll alates 06.
6. Sellega rikkus B.A LS § 73 lg 2 ja § 15 lg 1 p 2 nõudeid.
7. Otsuse peale esitatud kaebuses B.A märgib, et tunnistab oma süüd, ei õigusta oma käitumist, kuid selgitab, et ta oli väsinud ja tahtis kodustel põhjustel jõuda kiiremini koju. Ta on taksojuht, kes pole varem kiiruse eest trahvi saanud. Lisaks märgib kaebaja, et tema juhitav sõiduauto (Opel Astra registrimärgiga XXXX) oli rendiauto ja ta ei vastuta selle tehnilise seisukorra eest. Ta kahetseb oma tegu ja palub arvestada oma laenukohustustega. Laenukohustuste suuruse kohta tõendeid kohtule esitatud ei ole. B.A soovib, et tema kaebust vaadataks läbi kirjalikus menetluses.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, küll aga ei vaidle ta vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul. Väärteo toimepanemine on tõendatud. Mis puutub B.A karistamist, siis arvestades menetlusaluse isiku sõidukiirust 102 km/h, on kaebaja süü LS § 227 lg 3 järgi keskmisest suurem. Käesoleval juhul on B.A pannud toime teo, mis vastab mitmele kvalifikatsiooninormile ja seetõttu tuleb tema süüd hinnata suureks. See aga tingib karistuse määramise sanktsiooni maksimaalse määra lähedasena. Karistusregistri andmetel on kaebajat ka varem liiklusalase väärteo eest karistatud, kuid see ei sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused järeldused
9. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2317,16,007206 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
10. Mis puudutab kaebajale etteheidetavat sõidukiiruse ületamist, siis ei ole poolte vahel vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. B.A tunnistas kohtueelses menetluses, et ta ületas kiirust. Seda tõendavad politseitöötaja K. Kripašovi ütlused ning kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Politsei mõõtis 16.07.2016 kella 06.06 ajal asulasisesel teel sõiduauto (XXXX) kiiruseks 102 km/h ning sellest tulenevalt ületas kaebaja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 52 km/h. Kaebaja rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Kohtu hinnangul on B.A talle etteheidetava teo toime pannud otsese tahtlusega, st ta teadis sedavõrd ulatuslikust kiiruse ületamisest ning tahtis seda. 3
11. Kaebaja poolt kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimist kinnitavad tunnistaja K. Kripašovi ütlused, mille kohaselt selgus sõiduauto registreerimisnumbriga XXXX andmete kontrollimisel, et sõidukil on läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sõiduki registreerimismärgi viimase numbri järgi otsustades pidanuks auto kontrolli läbima hiljemalt juuniks 2016, kuid Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest tulenevalt teostati ülevaatus alles 18.07.2016, s.o ülejärgmisel päeval pärast B.A kinnipidamist. Seega on kaebaja rikkunud LS § 73 lg-s 2 sätestatut, st osalenud liikluses sõidukiga, millel läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 207 järgi. Asjakohane ei ole kaebaja väide selle kohta, et tema juhitav sõiduauto oli rendiauto ja ta ei vastuta selle tehnilise seisukorra eest. Liiklusseaduse § 33 lg 2 sätestab mootorsõiduki juhi üldkohustused. Muuhulgas peab juht olema veendunud sõiduki korrasolekus ja selles, et tal on kaasas kõik sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Juhul, kui juht ei ole sõiduki omanik või vastutav kasutaja, peab tal LS § 88 lg-st 1 tulenevalt kaasas olema ka sõiduki registreerimistunnistus. Seega pidanuks kaebaja ise näitama üles vajalikku hoolsust ning enne juhtima hakkamist kontrollima registreerimistunnistuse järgi, kas tema juhitava sõiduki tehnoülevaatus kehtib. Kuivõrd B.A jättis nimetatud nõude täitmata, vastutab ta hooletusest toimepandud rikkumise eest. Süüdlase süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
12. Mis puudutab kaebajale määratavat karistust, siis lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 päevamäära, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuuni. Kui isikut karistada rahatrahviga või arestiga, võib lisaks põhikaristusele LS § 227 lg 5 p 2 alusel mõista talle ka lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuni kuue kuuni. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 50 päevamäära. Kaebaja pani talle etteheidetavad rikkumised toime ühe teoga, mistõttu tuleb talle õigesti mõistetud KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus. Karistuse mõistmisel tuleb nii kohtuvälisel menetlejal kui kohtul lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebaja süü on keskmisest suurem ja määratud rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra on antud juhul põhjendatud ja proportsionaalne ning vajalik karistuse eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Lisakaristuse on menetleja jätnud kohaldamata ning sellega on kaebajale jäetud võimalus edasi töötada taksojuhina. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 52 km/h väsinud juhi poolt ja sõidukiga, millel tehnoülevaatus oli tegemata, on kohtu hinnangul väga raske liiklusalane rikkumine, mis seadis ohtu nii juhi enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kaebaja on ka varem, kolm kuud enne viimast süütegu toime pannud liiklusalase õigusrikkumise, ta on küll tasunud talle määratud rahatrahvi, kuid see ei ole mõjutanud teda mitte enam toime panema uusi süütegusid. Mõistetud trahvi vähendamiseks alused puuduvad. Selline karistus on kohtu arvates vajalik, et B.A muudaks oma liiklusalast käitumist ning see on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. 4 Kaebuses on menetlusaluse isik märkinud oma laenukohustusi, mis raskendavad määratud rahatrahvi täitmist. Seetõttu kohus leiab, et KarS § 66 lg 2 alusel on põhjendatud anda B.A-le võimalus trahvi maksmiseks osade kaupa, s.o. kümne kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine kümne kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133,
13. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/