4-16-5970/5

4-16-5970 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-5970 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi I.N kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.07.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,16,008180 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: I.N (isikukood xxx; elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 27.07.2016 otsus I.N-ile mõistetud rahatrahvide suuruse osas. Karistada I.N liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut (100 eurot) ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut (100 eurot). Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas, märkida tuleb viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 27.07.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,008180 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja I.N-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut ning LS § 236 lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o kokku 600 eurot. Otsuse kohaselt juhtis I.N 08.06.2016 kella 18.00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 167 maja juures mootorsõidukit, sõitmisel (tagurdamisel) ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ning sõitis otsa pargitud sõidukile. Oma tegevusega põhjustas I.N liiklusõnnetuse ja varalise kahju Andrei Sobolevile. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellega rikkus I.N LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid.
4. I.N oma kaebuses vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ning palub talle määratud rahatrahvi vähendada vähemalt poole võrra. Kaebaja väitel tunnistas ta ülekuulamisel oma süüd ja selgitas, et kuuldes põrget väljus ta autost, et vaadata üle vigastused. Kuna kummalgi sõidukil ei tundunud vigastusi olevat, siis lahkus ta sündmuskohalt. Kaebaja leiab, et teda on põhjendamatult karistatud niivõrd suure ja koormava trahviga, ehkki ta on juba menetluse algstaadiumist alates möönnud, et tema põhjustas liiklusõnnetuse. Kui kohapeal vaadeldes oleks olnud võimalik järeldada, et sõidukile tekkis kahju, oleks ta teavitanud nii politseid kui ka sõiduki omanikku. Tegu ei ole toime pannud tahtlikult, varalise kahju põhjustas ta ettevaatamatusest. Kuivõrd määratud karistus ületab mitmekordselt teisele sõidukile tekitatud kahju, on menetleja otsus liialt koormav. Mistahes isikuid liiklusõnnetuses ohtu ei seatud, vaid tegemist on pelgalt varalise kahjuga. Kaebaja esitas väljavõtte karistusregistrist, mis tõendab, et teda ei ole varem süütegude eest karistatud. Kaebaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
5. Kohtuväline menetleja kirjalikus vastuses kaebusele leiab, et I.N rikkumised on leidnud täielikku tõendamist tunnistajate ütluste, menetlusaluse isiku enda ütluste ja muude uurimise käigus kogutud materjalidega. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegusid ja süü suurust. Samuti seda, et isik on oma tegu tunnistanud ning on varasemalt väärteokorras karistamata. Seetõttu määrati talle rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus ning ei kohaldatud lisakaristust. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei tohigi karistus olla isikule mugav ega kerge kanda, vaid peab mõjutama isikut edaspidistest rikkumistest hoiduma. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,16,008180 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
6. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tuvastatuks järgmised asjaolud. 08.06.2016 kella 18.00 paiku juhtis I.N mootorsõidukit VW Golf registreerimismärgiga XXXX Juht tagurdas ning sõitis otsa pargitud sõidukile Škoda Superb 2 registrimärgiga XXXX. Avarii tulemusel tekitas ta kriimustused enda juhitava auto vasakule tagatiivale ja pargitud sõiduauto parempoolsele esinurgale. Juht lahkus sündmuskohalt politseile teatamata. Arutatavas asjas annab ütlusi liiklusõnnetust pealt näinud tunnistaja XXXX (lk 10), kelle sõnul kuulis ta kolksatust, nägi seisva auto liikumist ja helistas seejärel pargitud auto omanikule. Avarii põhjustanud valge Volkswageni juht tuli autost välja, vaatas enda auto tagatiiba, istus siis autosse ja sõitis minema. Tunnistaja ütlused haakuvad avariisse sattunud sõiduauto omaniku XXXX ütlustega (lk 8), kelle sõnul sai ta enda autole otsasõitmisest teada XXX. Tunnistaja jooksis välja ja jõudis näha, kuidas liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht ära sõidab. Pargitud sõiduauto paiknemine sündmuse toimumise ajal ja sellele tekitatud vigastused on kajastatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ning sellele lisatud fotodel (lk 1-7) ning liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduauto tagaosa kahjustused kajastuvad sõiduauto VW Golf vaatlusprotokollis (lk 14-15). Toimepandut ei eita ka kaebaja ise, väites ülekuulamisel (lk 16), et läks tagurdades teisele autole vastu ja kuivõrd tema hinnangul ei olnud varalist kahju tekitatud, otsustas ta lahkuda. Kaebaja tunnistab, et oleks igaks juhuks pidanud õnnetusest teatama. Liiklusseaduse § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada teise isiku vara. Liiklusõnnetus on LS § 2 p-st 32 tulenevalt ka juhtum, kus sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju. Sama seaduse § 169 lg 5 järgi peab liiklusõnnetusest, kui varalise kahju saaja ei ole teada või varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal, teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele. Kaebaja on nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses märkinud, et pani teo toime ettevaatamatusest. Kohtul ei ole põhjust kaebaja väites kahelda, kuid väärteona on karistatav ka ettevaatamatult toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3). Seega pidanuks kaebaja liiklusõnnetusse sattunud autot tähelepanelikumalt vaatlema, saama aru, et pargitud sõiduauto parempoolsele esinurgal olevad kriimud on tõenäoliselt tema tekitatud ning teatama juhtunust politseile või ootama omanikku sündmuskohal. Kaebaja kirjeldatud viisil aga ei käitunud ning otsustas sündmuskohalt lahkuda. Seega on kaebaja rikkunud LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
7. I.N on palunud karistuse kergendamist, kuivõrd määratud trahvisumma ületab mitmekordselt teisele sõidukile tekitatud kahju ning mistahes isikuid antud liiklusõnnetuses ohtu ei seatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule on määratud rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus ning karistus ei tohigi olla isikule mugav ega kerge kanda, vaid peab mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma. Kohtu arvates ei ole menetleja trahvi määramisel piisavalt arvestanud I.N süü suurusega ega süüdlase isikuga. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes siiani on liikluses käitunud õiguskuulekalt. Karistusregistrisse tema andmeid kantud ei ole ning seda kinnitab väljavõte karistusregistrist. Oma teod pani ta toime hooletusest ning teisele sõiduautole tekitas ta oma tegevusega vaid vaevumärgatavad kahjustused. Arvestada tuleb sedagi, et LS § 223 ja § 236 kohaldamisalas on 3 ka need juhid, kes põhjustavad oma rikkumisega teistele isikutele tervisekahjustused, käesoleval juhul aga ühegi isiku tervisele ohtu ei olnud. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et I.N-ile määratud rahatrahvide suuruse osas tuleb otsus tühistada. Lähtudes süü suurusest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest on kohtu arvates kaebajale piisavaks karistuseks kummagi süüteo eest rahatrahv 25 päevamäära, s.o kokku 200 eurot. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p-st 2, 133,
8. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4