4-16-6893/7

4-16-6893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-6893 (2316,16,009094) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja H.T, ik XXX, elukoht: XXXX Andrus Ööbik, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
2. H.T süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
3. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 12.02.
4. Kui menetlusalusele isikule mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata arest pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 14.12.
5. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 23.08.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1480560 nähtuvalt peeti 23.08.2016 kell 04.45 Tallinnas Kari 1 juures kinni H.T, kelle organismis tuvastati indikaatorvahendiga 1 RapidStat Narkotest kontrollimisel positiivne näit opioididele, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli menetlusalusele isikule edastatud kohtu ruumides 08.12.
6. Sellest tulenevalt loeb kohus kutse V™S § 41 lg 2 mõttes kätteantuks. Kuna menetlusalusele isikule ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud ja menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isikuta V™S § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, mistõttu tuleks karistada arestiga 10 päeva. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, samuti kiirabikaarti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 23.08.2016 kell 05.25 kasutatud indikaatorvahendiga RapidStat Narkotest tuvastati menetlusaluse isiku organismis positiivne näit opiaatidele. Sellele indikaatorvahendi kasutamisele eelnevalt osutas kiirabi kell 04.14 menetlusalusele isikule esmaabi ning kiirabibrigaad tuvastas kiirabikaardile tehtud sissekande kohaselt menetlusalusel isikul narkojoobe ja menetlusalune isik anti üle politseile. Menetlusalune isik on ise tunnistanud fentanüüli sarnase pulbri tarvitamist. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, mis kuulub opiaatide gruppi, millisesse kuulub ka fentanüül. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadsete väärtegude toimepanemise eest aresti ja rahatrahviga. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad legaalsed rahalised vahendid. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, et menetlusalusele isikule on nelja kuu jooksul kutsutud kiirabi seoses opioidide kuritarvitamisega. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-st 107 2 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ja eelmisest samalaadse vääärteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes on juba varasemalt arest asendatud üldkasuliku tööga ja sellele vaatamata pani menetlusalune isik toime uue samalaadse väärteo, leiab kohus, et puudub ka alus aresti taaskordseks asendamiseks üldkasuliku tööga, kuivõrd ka selline asendamine oodatud tulemust andnud ei ole. Üldkasuliku tööga asendamise eesmärk on isikule anda võimalus ennast parandada, asendades esmakordse aresti üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik on aga juba varem arestiga karistatud ning ka selle aresti asendamine oodatud tulemust ei andnud. Seega on kõik menetlusalust isikut säästvad vahendid menetlusaluse isiku peal ära proovitud, kuid need vahendid ei ole sundinud menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Seetõttu ei pea ka kohus võimalikuks mõistetavat aresti enam üldkasuliku tööga asendada ning mõistetav arest kuulub ärakandmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 3