4-16-6783/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-6783 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Eevi Pant Kohtuasi L.V (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxxx, töökoht puudub) väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ 05.09.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,16,007188 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja L.V kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Oleg Klok RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ 05.09.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,16,007188 muutmata ning L.V kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 22.12.2016.a. Asjaolud, menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ piirkonnapolitseinik Jekaterina Frolova koostas 05.08.2016.a väärteoprotokolli AB 1441208 L.V-le selle kohta, et tema 18.07.2016.a kell 00.50 XXXXTallinnas, nühkis ja trampis oma korteris, millega häiris oma naaberid öörahu ajal. Oma käitumisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Kirjeldatud tegevusega rikkus L.V korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lg 2 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon karistusseadustik (edaspidid KarS) § 262 lg 1. Kõnealuse rikkumise eest karistati L.V PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ 05.09.2016.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,16,007188 KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so summas 120 eurot. L.V esitas kaebuse kohtule, milles palub tühistada ülalmärgitud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri üldmenetluse otsus, kuivõrd naabrite öörahu ta ei ole rikkunud: Kinnitab, et ta ei ole ei nühkinud ega trampinud oma korteris. Ta tõepoolest käis oma korteris ringi, teeb seda ka edaspidi, kuna tal pole tiibu, et lennata. Naabrite ütlused selles asjas ei saa olla tema süü tõendiks, sellisel moel võiks igaühte süüdistada. Enne nende majja kolimist elasid naabrid korterist 1 Viimsis eramajas, kus naaberid seina taga ei olnud. Selles ongi kogu probleem. Kohtuistungil jäi L.V esitatud kaebuse juurde, lisades, et 18.07.2016.a kella 01.30 ajal oli ta vannis ja pesi end, kui saabus politseiptrull. Väljakutse oli tehtud korteri nr 1 poolt seoses müraga. Probleem on korteris 1 elava eaka närvilise naisterahvaga, keda häirib kõik, mida kaebaja oma korteris teeb: kõndimine, nõude pesemine, koristamine. Korter nr 1 asub tema korteri all ning ükski teine naaber ei ole tema poole kunagi pöördunud seoses müraga. Vanaproual on midagi isiklikku tema vastu. Kinnitab, et kõnealusel kuupäeval ei ole oma korteris ei nühkinud ega ka trampinud. Kõnnib küll oma korteris, kuna ei oska lennata. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et kohtuvälise menetleja otsus on põhistatud ja argumenteeritud ning palus jätta see muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tunnistajad ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Menetlusalsust isikut süüdistatakse KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, mille kohaselt karistatakse isikut avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Seoses avaliku korra rikkumise koosseisuga KarS § 262 on riigikohus 30.04.2010.a lahendis 3-11-29-10 väljendanud järgmisi seisukohti: Avaliku korra rikkumine KarS §-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi 2 süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (vt RKKKo nr 3-1-1-102-03, p-d 8 ja 9 ning nr 3-1-1-7-07, p 7.1). KorS § 4 lõike 1 kohaselt mõistetakse avaliku korra all ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ning isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Taoline sõnastus ühtib kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadega, millised on märgitud ülalpool. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KorS § 56 lg 2, mille kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Vaidlust ei ole selle üle, et L.V elab Tallinnas aadressil XXXX, korter asub teisel korrusel ning tema korteri alla asub korter nr 1, kus elab XXXX. Kohtuistungil ülekuulatud tunnnistaja XXXX selgitas, et L.V-ga on probleeme iga päev. Ta nühib, mida tunnistaja kutsub lihvimiseks, hööveldamiseks. Ta võib nühkida kuni poole kaheni öösel. Samuti trambib, annab mütsakaid. Trampimise ajal kannab jalatseid. On näinud kabajat kandmas tanksaapaid. See ei ole olmemüra, see on tahtlik. Kogu see nühkimine, trampimine häirib teda kohutavalt, kuna ta ei kuule siis ei raadiot ega televiisorit. Poeg oli sunnitud ostma endale kõrvaklapid. Kooskõlas V™S § 99 lg 8 avaldas kohus kohtuistungil tunnistaja XXXXpoolt 02.08.2016.a kohtuvälises menetluses antud ütlused, millest nähtub, et 18.07.2016 öösel oli ta kodus aadressil XXXX, Tallinn. Kella 00.50 paiku kuulis ta kõrval olevast korterist nr 4 (korter asub esimeses trepikojas teisel korrusel) nühkimist. Mõne aja pärast hakkas naaberkorterist kostuma kõva trampimist. Kõik see kestis umbes pool tundi. Naabri tegevus häiris tema öörahu, kuna müra tõttu ei saanud ta magada. Korteris nr 4 elab meesterahvas, tema nime ta ei tea, teab vaid välimuse järgi. Seega mõlema tunnnistaja ütlused haakuvad omavahel ning nende ütlustega on ümber lükatud kaebaja väited selle kohta, et ta millegi sellisega korteris ei tegelenud, mis oleks kõva heli tekitanud. Tunnistajate ütlused on usutavad, kuna XXXX oli sunnitud ka politseile väljakutse tegema probleemi lahendamiseks. Seega on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et 18.07.2016.a kell 00.50 tegeles kaebaja oma korteris tegevusega, mida saab pidada nühkimiseks ja trampimiseks. Kuivõrd L.V taolisele käitumisele reageeriti politsei väljakutsumisega, saab järeldada, et L.V käitumist hinnati häirivana, millest kohus järeldab, et kaebajaga ühes hoones viibinud isikud tundsid ennast olevat olukorras, kus öörahu taastamiseks tuleb pöörduda abi saamiseks politsei poole. Asja materjalidest nähtub, et L.V pani väärteo toime aadressil XXXX, kus asub L.V korter. Seega ei ole teo toimepanemise kohaks avalik koht. Küll on aga kohtule esitatud tõendid, et L.V käitumine rikkus väljaspool seda korterit viibinud isikute, so XXXX ja XXXX, rahu. Seega ulatus L.V käitumise tagajärg väljapoole tema enda korterit, s.t avalikku kohta. Järelikult on L.V käitumine, mida on kirjeldatud väärteoprotokollis, käsitatav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi. Tulenevale eeltoodust leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine oli vastuolus heade komme ja ühiskonnas üldtunnustatud reeglitega – tema öine tegevus tekitas teisi isikuid häirivat lärmi, mis tähendab, et tema tegevus rikkus teiste isikute, so XXXX ja XXXXrahu. Seetõttu on L.V süütegu kohtu arvates õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteona. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav ka ettevaatamatu tegu, mis rikub avalikku korda. Kuna tunnistaja XXXX on öelnud, et tegemist ei olnud olmemüraga, vaid tegemist oli heliga, mis tekib tahtliku tegevuse tagajärjel ning tunnistaja Lilian Reinson ei saanud müra tõttu magada, mis viitab väga valjule helile, siis on kohtu hinnangul kaebaja poolt tegu toime pandud 3 tahtlikult. Kaebaja on andnud ütlusi, et korteris kõndimine on seotud asjaoluga, et ta ei oska lennata nind seetõttu peab ta ka edaspidi korteis kõndima. Analüüsides kaebaja ütlusi märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents, kus L.V püüab kogu vastutuse panna naabritele, saamata aru, et korterelamus elades tuleb arvestada ka teiste elanike huvidega. Selline käitumine ja küünilisus kinnitavad kaebaja üleolevat suhtumist avalikku korda ja teistesse ühiskonaliikmetesse. Kuna teo õigusvastasust ja kaebaja süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus on tuvastanud KarS § 262 lg 1 tunnuste esinemise menetlusaluse isiku käitumises, on kaebaja karistamine KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest olnud põhjendatud ja õiguspärane. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Kohtuväline menetleja on määranud L.V-le karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele. Menetleja on karistanud kaebajat rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtu arvates on sellises suuruses karistuse määramine põhjendatud, arvestades, et L.V rikkus oma käitumisega mitmete inimest öörahu, ta ei ole kogu menetluse kestel aru saanud, et ühiselureeglid kehtivad ka temale. Samuti puuduvad kaebaja käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja L.V karistamine on toimud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Aulike Salo Kohtunik 4