KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-6784 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Tõlk Eevi Pant Kohtuasi I.H (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht XXXX, töökoht väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ 05.09.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,16,007451 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja I.H kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Oleg Klok puudub) RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ 05.09.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,16,007451 muutmata ning I.H kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 22.12.2016.a. Asjaolud, menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ piirkonnapolitseinik Jekaterina Frolova koostas 05.08.2016.a väärteoprotokolli AB 1441209 I.H-le selle kohta, et tema 25.07.2016.a kell 23.23 XXXXTallinnas, oma käitumisega korteris tekitas mürtsatusi, millega häiris oma naaberid öörahu ajal. Oma käitumisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Kirjeldatud tegevusega rikkus I.H korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 56 lg 2 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon karistusseadustik (edaspidid KarS) § 262 lg
- Kõnealuse rikkumise eest karistati I.H PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju PJ 05.09.2016.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,16,007451 KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so summas 160 eurot. I.H esitas kaebuse kohtule, milles palub tühistada ülalmärgitud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri üldmenetluse otsus, kuivõrd naabrite öörahu ta ei ole rikkunud. Tegelikult imes ta 25.07.2016.a kell 23.23 tolmuimejaga tolmu. Naabrite ütlused selles asjas ei saa olla tema süü tõendiks, sellisel moel võiks igaühte süüdistada. Enne nende majja kolimist elasid naabrid korterist 1 Viimsis eramajas, kus naaberid seina taga ei olnud. Selles ongi kogu probleem. Kohtuistungil jäi I.H esitatud kaebuse juurde, lisades, et kui inimene tahab teda süüdistada müra tekitamises ja öörahu rikkumises, siis peab tema tõendama, kui tugev müra see oli. Kuna tal kukkus lillepott maha, siis hakkas 25.07.2016.a kell 23.23 tolmuimejaga kogu korterit koristama. Ta ei või ette teada, mis tema naabreid korteris nr 1 võib härida. Ta ei leia, et häiris magavaid inimesi. Inimesed ise arvavad, et ta häirib neid. Ta ei tea, kas tolmuimeja müra kostus korterisse nr
- Aknad olid koristamise ajal lahti, kuna oli suvine aega. Tal ei tulnud pähe, et võib teisi majaelanikke oma öise koristamisega häirida. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et kohtuvälise menetleja otsus on põhistatud ja argumenteeritud ning palus jätta see muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tunnistajad ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Menetlusalsust isikut süüdistatakse KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, mille kohaselt karistatakse isikut avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Seoses avaliku korra rikkumise koosseisuga KarS § 262 on riigikohus 30.04.2010.a lahendis 3-11-29-10 väljendanud järgmisi seisukohti: Avaliku korra rikkumine KarS §-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (vt RKKKo nr 3-1-1-102-03, p-d 8 ja 9 ning nr 3-1-1-7-07, p 7.1). 2 KorS § 4 lõike 1 kohaselt mõistetakse avaliku korra all ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ning isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Taoline sõnastus ühtib kohtupraktikas omaks võetud seisukohtadega, millised on märgitud ülalpool. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik KorS § 56 lg 2, mille kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Vaidlust ei ole selle üle, et I.H elab Tallinnas aadressil XXXX, korter asub teisel korrusel ning tema korteri alla asub korter nr 1, kus elavad XXXXja XXXX. Kohtuistungil ülekuulatud tunnnistaja XXXXselgitas, et 25.07.2016 oli ta juba magama jäänud, kui järsku kostnud mürtsatused ta üles ajasid. Tegemist oli öise ajaga. Ta kutsus politsei kohale. Ka politsei kuulis neid mürtsatusi. Tegemist ei olnud olmemüraga, vaid tegemist oli tahtliku tegevusega. Sel ööl kutsus ta politsei kohale kahel korral. Tunnistaja XXXXütlused mürtsatuste kohta haakuvad ka tunnistaja XXXX ütlustega, kes mäletab, et ema kutsus politsei välja, kuna üleval korteris tehti müra. Tegemist oli väga kõva müraga, mida kuulis ka õues viibiv politseinik. Need olid nagu mingid löögid, mitte ei olnud tegemist olmemüraga. Samasisulisi ütlusi andis kohtus ka tunnistaja Antti Aruksaar, kes kinnitas, et olles tööl politsepatrullis sai 25.07.2016 ööl 2 väljakutset aadressile XXXXseoses öörahu rikkumisega. Autost väljudes kuulis tugevaid mürtsatusi, mis kostusid teise korruse aknast. Kohtunud I.H, teavitas ta isikut öörahust, kuid viimane eitas mürtsatuste tekitamist ja öörahu häirimist. Tunnistaja on kindel, et mürtsatused tulid kaebaja korterist ja kuna need olid väga valjud, siis kindlasti see häiris majaelanike öörahu, mistõttu oli ka politsei väljakutsumine põhjendatud. See ei olnud tavapärane müra, mis tekib olmetegevusest, vaid need olid mürtsatused, mis tekivad tahtlikult raske asja maha viskamisest või millestki sellisest. Esimene väljakutse oli kella 23.05-23.23 paiku, teine 2-3 tundi hiljem. Seega on kõigi eelpool märgitud tunnistajate ütlused omavahel kattuvad ning kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et 25.07.2016.a kell 23.23 tegeles kaebaja oma korteris tegevusega, mis tekitas mürtsatusi. Kuivõrd I.H taolisele käitumisele reageeriti politsei väljakutsumisega, saab järeldada, et I.H käitumist hinnati häirivana, millest kohus järeldab, et kaebajaga ühes hoones viibinud isikud tundsid ennast olevat olukorras, kus öörahu taastamiseks tuleb pöörduda abi saamiseks politsei poole. Asja materjalidest nähtub, et I.H pani väärteo toime aadressil XXXX, kus asub I.H korter. Seega ei ole teo toimepanemise kohaks avalik koht. Küll on aga kohtule esitatud tõendid, et I.H käitumine rikkus väljaspool seda korterit viibinud isikute, so XXXX ja XXXX, rahu. Seega ulatus I.H käitumise tagajärg väljapoole tema enda korterit, s.t avalikku kohta. Järelikult on I.H käitumine, mida on kirjeldatud väärteoprotokollis, käsitatav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi. Tulenevale eeltoodust leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine oli vastuolus heade komme ja ühiskonnas üldtunnustatud reeglitega – tema öine tegevus tekitas teisi isikuid häirivat lärmi, mis tähendab, et tema tegevus rikkus teiste isikute, so perekond Arro rahu. Seetõttu on I.H süütegu kohtu arvates õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteona. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav ka ettevaatamatu tegu, mis rikub avalikku korda. Kuna kõik tunnistajad on öelnud, et tegemist ei olnud olmemüraga, vaid tegemist oli heliga, mis tekib tahtliku tegevuse tagajärjel, siis on kohtu hinnangul kaebaja poolt tegu toime pandud tahtlikult. Kaebaja on andnud ütlusi, et ei leia, et on häirinud magavaid inimesi, inimesed ise arvavad, et ta häirib neid. Analüüsides kaebaja ütlusi märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents, kus I.H püüab kogu vastutuse panna naabritele, saamata 3 aru, et korterelamus elades tuleb arvestada ka teiste elanike huvidega. Selline käitumine ja küünilisus kinnitavad kaebaja üleolevat suhtumist avalikku korda ja teistesse ühiskonnaliikmetesse. Kuna teo õigusvastasust ja kaebaja süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus on tuvastanud KarS § 262 lg 1 tunnuste esinemise menetlusaluse isiku käitumises, on kaebaja karistamine KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest olnud põhjendatud ja õiguspärane. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Kohtuväline menetleja on määranud I.H-le karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele. Menetleja on karistanud kaebajat rahatrahviga alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtu arvates on sellises suuruses karistuse määramine põhjendatud, arvestades, et I.H rikkus oma käitumisega mitmete inimest öörahu, ta ei ole kogu menetluse kestel aru saanud, et ühiselureeglid kehtivad ka temale. Samuti puuduvad kaebaja käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja I.H karistamine on toimud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Aulike Salo Kohtunik 4