Obsah (6)

§ 424§ 65§ 69§ 75§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9763 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 424

järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati seda karistust M.V-le Viru Maakohtu 13.

septembri 2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse 5 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõisteti tema liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati see karistus 600 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati M.V üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatule.

§ 50lg 1 alusel võeti M.V-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

1. Eelmärgitud 10 kuu pikkune vangistus pöörati Viru Maakohtu 12.06.2015 määrusega M.V-le täitmisele.
2. Viru Maakohtu 26.07.2016 määrusega vabastati M.V sellest täitmisele pööratud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Katseaja pikkuseks määrati 6 kuud ning teda kohustati täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 11.08.2016 ja samal päeval lahkus M.V vanglast.

2. oktoobril 2016 registreeriti Viru Maakohtus erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata M.V-le mõistetud kandmata karistuse osa täitmisele. 4.1 Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune M.V on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
3. Viru Maakohtu
4. novembri 2016 määrusega pöörati M.V-le Viru Maakohtu
5. detsembri 2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9763 mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa 4 kuud vangistust täitmisele. Vastavat seisukohta põhistas kohus järgmiselt. 5.1 Maakohus tuvastas, et M.V ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi.
6. septembril 2016 kell 11.02 tuvastas kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan registreerimise käigus hooldusalusel M.V alkoholijoobe 0,230 mg/L. M.V seletas rikkumist sellega, et loputas suud spetsiaalse loputusvahendiga ning juhuslikult tegi sõõmu. Maakohus pidas kriminaalhooldusaluse selgitusi paljasõnaliseks. Kohtu seisukoha järgi ei esinenud M.V sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud temal täita kohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Samuti ei tulnud kriminaalhooldusalune
7. oktoobril 2016 registreerimisele, rikkudes sellega kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimisele mitteilmumist põhjendas M.V epilepsiahooga. Kuna mingeid kinnitavaid dokumente M.V kohtule ei esitanud, pidas maakohus kriminaalhooldusaluse selgitusi paljasõnaliseks. Maakohus leidis, et täiendavate kohustuste määramine ega käitumiskontrolli aja pikendamine antud juhul M.V katseaja edukat läbimist ei taga.
8. M.V esitas Viru Maakohtu
9. novembri 2016 kohtumääruse peale kaebuse, taotledes selle tühistamist järgmistel argumentidel. 6.1 Kaebaja sõnul oli tal 3 rikkumist. Esimene rikkumine oli seoses korterist väljumisega, mis kestis 5 minutit 47 sekundit. Ta väljus ainult oma trepikotta vooluvõtja juurde. Kriminaalhooldaja juhiste järgi ei tohtinud ta minna tänavale, kuuri ja postkasti juurde. Alkoholijoobe põhjustas see, et stomatoloog eemaldas kõik tema ülemised hambad, igemed veritsesid ja arst soovitas kasutada suuloputusvahendit, mille ta kogemata alla neelas. Suuloputusvahend Listerine sisaldas aga piiritust. Registreerimisele jättis ta ilmumata epilepsiahoo tõttu, mille käigus ta lõi katki telefoni, prillid ja küünarnuki. Registreerimisele saabus ta järgmisel päeval peale psühhiaatri juures käimist, kes on tema raviarst. Kaebusele on juurde lisatud vastavad tõendid. Viimane tõend on perearstilt (
10. oktoober 2016), kes andis suunamiskirja kirurgi juurde, et veri küünarnukist välja võtta. 6.2 M.V lubab jätkata kriminaalhooldusametniku juures käimist ning eluviisitreeningu programmi täitmist. Sellest programmis on ta läbinud juba mitu tundi. Ta on arvel töötukassas. Ta loodab väga leida tööd, kuigi töövõimekaotuse määr on 80%. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
11. Tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastatud isiku poolt käitumiskontrolli nõuete rikkumise järelmid määratleb

§ 76

lg 7, nähes ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid ja/või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Maakohus leidis, et M.V karistus tuleb täitmisele pöörata 2 2 ning teised

§ 76lg-s 7 loetletud meetmed süüdimõistetu poolt katseaja edukat läbimist ei taga.

1. Ringkonnakohus nõustub esimese kohtuastmega, et M.V rikkumiste õigusjärelmina tuleb kohaldada karistuse täitmisele pööramist. Ehk siis ka kriminaalkolleegium ei näe mingitki vastupidist võimalust olukorras, kus M.V on peatselt pärast tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemist rikkunud nii registreerimiskohustust kui kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tõsi, süüdimõistetu ise leiab, et viidatud eksimused leidsid aset mõjuvatel põhjustel. Apellatsioonikohus siin vabandavaid asjaolusid aga näha ei suuda. 8.1 Kõigepealt peab märkima, et kriminaalkolleegium ei pea usutavaks M.V vabandust, mille kohaselt ei tarvitanud ta septembris 2016 mitte alkoholi, vaid joobe tekitas suuloputusvedeliku Listerin alla neelamine. Nimelt ei ole usutav, et süüdimõistetu oleks kogemata neelanud alla nii suure koguse suuloputusvedelikku, et sellest oleks piisanud temale alkoholijoobe tekitamiseks. Teiseks ei tõenda M.V poolt esitatud tõendid seda, et
2. oktoobril 2016 oli temal epilepsiahoog või et teda oleks suunatud kirurgi juurde. Neist selgub vaid, et ta käis
3. oktoobril 2016 psühhiaatri juures ning
4. oktoobril 2016 perearsti juures. Perearst on visiidi sisuna nimetanud M.V haigestumise. Ehk siis kinnitust selle kohta, et kriminaalhooldusosakonda registreerimisele tulemise oleks võimatuks muutnud (või vähemalt seda oluliselt raskendanud) süüdimõistetu haigushoog, ringkonnakohtule esitatud ei ole. Mis aga puutub M.V kolmandasse väitesse selles, et ühe rikkumise tõi kaasa tema lahkumine korterist vaid mõneks minutiks koridori voolumõõtja juurde, siis selle jätab kolleegium tähelepanuta. Taolist rikkumist ei ole süüdimõistetule ette heidetud ei kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes ega ka kohtumääruses. 8.2 Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et mõjuvad põhjused M.V registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumiseks puudusid. Samuti ei näe kolleegium võimalust uskuda M.V määruskaebuses antud lubadusi, et nüüdsest ta täidab käitumiskontrolli eksimata. Ehk siis süüdimõistetu praeguselt veelkordne usaldamine käitumiskontrolli pikendamise või talle täiendavate kohustuste panemise läbi põhjendatud ei ole.
5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus