← Eesti

4-17-341/7

Väärteoasi nr. 4-17-341 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruaril 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-341 Kohtukoosseis

§ 224

lg 2 järgi Menetlusalune isik S.U, isikukood: XXX, elukoht: XXXX, EV kodanik, töötab Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Triinu Riigor Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.U LS §

§ 224lg 2 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel karistada arestiga 15 päeva. Vastavalt KarS § 69 asendada S.U-le mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga 15 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Sergei Etner poolt on 26.12.2016.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1488728 selles, et S.U 26.12.2016.a. kella 01:46 ajal juhtis Harjumaal Jõelähtme vallas Kaberla- Kaberneeme /Kiiu – Kaberneeme ristmikul suunaga Kaberneeme poole mootorsõidukit Opel Vectra reg.nr XXXXomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,65 mg/l. tõendusliku alkomeetri mõõtetuemus 0,70 +/0,05 mg/l. 1 Sellise tegevusega S.U rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse §

§ 224lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et juhtimisõigust tal ei ole, ennem mootorsõidukit juhtima asumist oli tarvitanud alkoholi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et S.U tuleks karistada LS §

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise 15 päevase arestiga, millise võib asendada üldkasulikku tööga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 26.12.2016.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: tunnistaja Leonhard Põder ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et olles patrullis 26.12.2016.a. said vihje, et Kaberneemest Rummu võib sõita joobes juht sõidukiga Opel, mis on sinist värvi. Kell 01:46 peatasid Kaberla – Kaberneeme ja Kiiu – Kaberneeme ristis sõiduki Opel Vectra reg.nr 849 BCA. Kontrollides indikaatorvahendiga sõiduki juhti oli näiduks 0,76 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetriga oli näiduks 0,70 +/- 0,05 mg/l ning lõplik lugem 0,65 mg/l kohta. Sõidukit juhtis S.U i.k XXX. Samuti puudus juhil vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 4); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 26.12.2016.a. tuvastati S.U alkoholijoove ning mõõtetulemuseks saadi 0,65 mg/l kohta (tl. 5); indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati S.U 26.12.2016 kell 01:46 alkoholijoove 0,76 mg/l kohta (tl. 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 26.12.2016.a. kell 01:46 sõiduki Opel Vectra reg.nr XXXXroolist S.U, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et isik on joobeseisundis (tl. 7-8); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et S.U puuduvad kehtivad juhiload (tl. 9) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. S.U-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada S.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 6-l korral (tl. 10) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemad rahatrahvid on tasumata ning isikul puudub ka kindel sissetulek. Varasemalt määratud karistused ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasulikku tööga. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.