Väärteoasi nr 4-16-8173 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-8173 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Anžela Murumägi Taotlus Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks Süüdlane O.I Isikukood: xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Peatada O.I-le Tartu Maakohtu 22.11.
- a määrusega väärteoasjas nr 4-16-8173 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine 4 (neljaks) kuuks, s.o kuni 08.04.
- a. Kohustada O.I tegema üldkasuliku töö tunnid ära hiljemalt 15.04.
- a. Kohtumäärus tuleb saata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja O.I. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 12.06.
- a otsusega määras Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2490,14,001327 O.I-le LS § 259 lg 2 p 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 30.06.
- a. 10.11.
- a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus O.I-le asenduskaristuse kohaldamiseks. Tartu M aakohtu 22.11.
- a määrusega asendati KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel O.I-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.06.
- a otsusega väärteoasjas nr 2490,14,001327 määratud tasumata rahatrahv 130 eurot, s.o 32 trahviühikut, millele vastab 3 päeva aresti 5 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 nädal alates kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud kohtumäärus jõustus 08.12.
- a. 26.01.
- a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Anžela Murumägi taotlus O.I-le Tartu Maakohtu 22.11.
- a määrusega määratud üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Kriminaalhooldusametniku taotlusest nähtuvalt 06.12.
- a teatas O.I, et ta 05.12.2016.a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx O.I pöördus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. O.I ei olnud võimalik vastavasisulist tõendit kriminaalhooldusametnikule edastada, kuna O.I ei ole arvutit. O.I selgituste kohaselt võtab paranemine aega ning käesolevalt ei ole tal võimalik üldkasulikku tööd teha. 25.01.
- a tegi kriminaalhooldusametnik päringu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldusametnikule edastati koopia O.I xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx O.I selgitusi. Nimetatud dokumendid on lisatud taotlusele. Kriminaalhooldusametnik, juhindudes VTMS § 2103 lg-st 2 ja justiitsministri 25.06.
- a määrusest nr 49 „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ § 20 lg-st 1, tegi ettepaneku peatada O.I-le määratud üldkasuliku töö tähtaja kulgemine neljaks kuuks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on 4 kuud piisav aeg O.I paranemiseks, töö planeerimiseks ja kohustuste täitmiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VTMS § 2103 lg 2 sätestab muuhulgas, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse tõttu, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Tartu Maakohtu 22.11.
- a määrus jõustus 08.12.
- a, seega tulnuks O.I talle mõistetud üldkasuliku töö tunnid ära teha hiljemalt 15.12.
- a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.I ei ole temale määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest tahtlikult kõrvale hoidunud, vaid üldkasuliku töö tundide tegemist on takistanud O.I tervislik seisund. Võttes arvesse O.I-le üldkasuliku töö tundide arvu, selle tegemiseks ettenähtud tähtaega ja temal diagnoositud vigastuse iseloomu, leiab kohus, et käesoleval juhul esineb alus süüdlasele määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks. Kohus leiab, et taotletud 4 kuud on piisavalt pikk periood, et anda O.I-le võimalus üldkasuliku töö tundide tegemiseks pärast temal esineva vigastuse paranemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.