4-15-11303 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-11303 Kohtukoosseis Meelika

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Maksu- ja Tolliameti

1. detsembri
2. a otsusega karistati N.D tolliseaduse (edaspidi TS) § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühikut (s.o 280 eurot) selle eest, et ta toimetas väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist Eestisse keelatud kaupa. Kohtuvälise menetleja tuvastatud asjaolude kohaselt tellis N.D
3. augustil 2015 interneti teel Iisraeli Riigist viis karpi huuletubakat ja, kasutades ära AS-i Eesti Post, toimetas tubaka
4. augustil 2015 posti teel Tallinnas Pallasti 28 asuvasse AS-i Eesti Post tolliterminali. Kohtuvälise menetleja väärteootsuse peale esitas kaebuse N.D kaitsja vandeadvokaadi abi Kevin Siivelt, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (

) § 29 lg 1 p 1 alusel. Harju Maakohtu 09.03.

1. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Harju Maakohtu 09.03.
2. a otsuse peale esitas kassatsiooni N.D kaitsja K. Siivelt, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1 4-15-11303 Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas 19.10.2016.a otsusega nr 3-1-1-73-16 Harju Maakohtu 09.03.

1. a otsuse ja saatis väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Harju Maakohtu uus koosseis korraldas väärteoasjas 11.01.2017.a istungi, millel kaitsja taotles menetlusaluse isiku elukaaslase PV tunnistajana ülekuulamist. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja kohus lükkas istungi edasi ja määras uueks istungajaks 14.02.2017.a.
2. 02.
3. a saatis Advokaadibüroo RS Mercatoria juhiabi KKi Harju Maakohtule e-kirja, milles andis teada, et N.D kaitsja Kevin Siivelt taotleb istungi aja muutmist seoses asjaoluga, et tema perre sünnib laps ning on sellest tulenevalt alates 10.02.2017 isaduspuhkusel, paludes määrata uus aeg märtsikuusse. 14.02.
4. a istungile ilmus kohtuvälise menetleja esindaja Mari-Liisi Reidi. Kaitsja, menetlusalune isik ega ka tunnistaja kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalune isik ega tunnistaja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile mitteilmumiseks. Kohtuväline menetleja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist.
5. Harju Maakohus jättis 14.02.
6. a määrusega N.D kaebuse Maksu-ja Tolliameti 11.12.
7. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 4-15-11303

§ 17

lg 1 ja 2 sätestatust kohtumenetluse pooleks ning tema taotlus ei ole käsitletav taotlusena

§ 125lg 1 alusel.

Lisaks märkis kohus, et menetlusalune isik oli teadlik istungi toimumisest. 11.01.2017.a toimunud istungil edastas kohus menetlusalusele isikule järgmise istungi kutse

§ 41lg 8 alusel.

Vastavalt 29.11.2016.a määrusele oli menetlusaluse isiku kohtusse ilmumine kohustuslik. Vastavalt KIS-i väljavõttele on nimetatud määrus menetlusalusele isikule kätte toimetatud 17.01.2017.a.. Seega oli menetlusalune isik teadlik, et tema osavõtt kaebuse kohtulikust arutamist on kohustuslik. Kuivõrd kohtule ei ole ükski menetlusosaline esitanud istungi edasilükkamise taotlust, siis ei lükanud kohus kohtulikku arutamist ka edasi. Seega ei olnud menetlusalusel isikul alust 14.02.2017. a istungile mitte ilmuda. Lisaks selgitas kohus, et tulenevalt

§ 125on kohtuistungi edasilükkamine võimalik vaid ühel korral.

Kohus lükkas istungi edasi juba ühel korral seoses vajadusega koguda täiendavaid tõendeid (kaitsja taotlusel kuulamaks üle uus tunnistaja). Seega ei oleks kohtul olnud ka õigust veelkord kaebuse arutamist edasi lükata. MÄÄRUSKAEBUS

1. Tallinna Ringkonnakohtule laekus 01.03.
2. a N.D kaitsja K. Siivelti määruskaebus, milles ta taotleb väärteomenetluse jätkamist, maakohtu määruse tühistamist ning uue kohtuistungi aja määramist, millest osalemine teha menetlusalusele isikule vabatahtlikuks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetleja on vääralt kohaldanud materiaalõigust, asudes seisukohale, et advokaadibüroo poolt esitatud taotlus ei ole käsitletav kaitsja taotlusena. Samuti leiab kaitsja, et maakohus on määrust tehes oluliselt rikkunud menetlusõigust jättes lahendamata kaitsja taotluse istungi edasilükkamiseks erakorraliste ja ettenägematute asjaolude tõttu. Väär on maakohtu seisukoht, justkui ei oleks kaitsja esitanud taotlust istungi edasilükkamiseks. Kohus on ise nähtuvalt kohtuotsuse protokollist käsitlenud KK saadetud e-kirja just kaitsja 2 4-15-11303 taotlusena: “Kohus küsib kohtuvälise menetleja arvamust kaitsja poolt esitatud taotluse suhtes kohtuistung edasi lükata” Kaitsja rõhutab, et kaitsja taotlus jõudis kohtuni
3. veebruari tööpäeva keskel, samuti kommunikeeris KK sama informatsiooni kohtuistungi sekretärile üle telefonitsi. Maakohtul oleks olnud võimalik lahendada taotlus
4. veebruaril või vähemalt juhtida büroo esindaja tähelepanu sellele, et kohus ei loe sellises vormis taotlust esitatuks kaitsja nimel vms. Seda aga maakohus ei teinud. Kaitsja rõhutab, et tal oli mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks ning ka kohtuväline menetleja möönis kaitsjal mõjuva põhjuse olemasolu. Olukorras, kus menetlusalusele isikule oli advokaadibüroo esindaja poolt selgitatud kaitsja istungile mittetulemise põhjendusi ja ka seda, et on juba taotletud istungi edasilükkamist mõjuval põhjusel, on mõistetav, et menetlusalune isik võis eeldada, et istung lükatakse edasi ning tal ei ole vajalik ilmuda. Ilma kaitsja osavõtuta ei olnuks võimalik asja ühelgi juhul edasi arutada isiku kaitseõigust rängalt rikkumata. Tegemist oli õiguslikult keerulise vaidlusega, mille osas ei saa eeldada, et kaebaja end iseseisvalt suudaks kaitsta. Õigus kaitsjale on tagatud seadusega. Lisaks leiab kaitsja, et menetluse jätkamise korral ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku kohustamine istungile ilmumiseks, kuivõrd menetlusalune isik on siinses väärteoasjas oma ütlused ammendavalt kohtuistungil juba andnud ning tema ütluste suuline ja vahetu uurimine ei ole enam vajalik. Jäänud on üksnes õiguslik vaidlus, mille osas on kandev roll kaitsjal. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks maakohtul olnud võimalik kaitsja taotlus rahuldada, kuna maakohus on asjas juba ühe täiendava istungi määranud. Kaitsja hinnangul ei välista

§ 125

lg 1 maakohtu poolt täiendavate istungite korduvat määramist erinevatel põhjustel. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et maakohtul tulnuks kõigepealt lahendada kaitsja taotlus istungi edasilükkamiseks ning see rahuldada. Juhul kui kohus rahuldab kaitsja taotluse, ei ole enam asjakohane ka kohtuvälise menetleja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks

§ 126lg 2 alusel, kuivõrd istung oleks edasi lükatud.

Kaitsja leiab, et siinses menetluses tuleb minna tagasi hetke, kus kohtul tuli lahendada kaitsja taotlus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumentidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vääralt kohaldanud materiaalõigust seetõttu, et ei käsitlenud advokaadibüroo esindaja poolt esitatud taotlust kaitsja taotlusena.

§ 125

lg 1 sätestab sõnaselgelt, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtu kohtunik lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kohtumenetluse poolteks on

§ 17

lg-st 1 tulenevalt kohtuväline menetleja ja menetlusosaline, st menetlusalune isik ja tema kaitsja. Seadusest ei tulene veel võimalusi kaitsja esindamiseks ja kaitsja poolt taotluste esitamiseks kellegi teise poolt. Kuigi maakohus on kohtuistungi protokolli kohaselt esitanud kohtuvälisele menetlejale küsimuse selliselt, et justkui oleks kohus käsitlenud nimetatud taotlust kaitsja taotlusena, nähtub maakohtu 14.02.

1. a määrusest, et kohus ei pidanud advokaadibüroo esindaja poolt esitatud e-kirjaga edastatud taotlust kaitsja poolt esitatud taotluseks. Vaidlust ei ole selles, et kaitsjale ja menetlusalusele isikule oli 14.02.
2. a kohtuistungi toimumise aeg teada ja et N.D oli kohustatud kohtuistungile ilmuma. 3 4-15-11303 Vaidlust ei ole ka selles, et lapse sündimine võib olla mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks. Samas ei sätesta seadus erandeid, millisel juhul saaks kõrvale kalduda kohtuistungi edasilükkamise taotluse esitamisest seaduses sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab, et ka menetlusalune isik ise oleks käesoleval juhul saanud vastavasisulise taotluse esitada. Samas jättis menetlusalune isik samuti kohtuistungile ilmumata ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist olukorras, kus ta väidetavalt oli teada saanud kaitsja kohtuistungile ilmumata jäämise põhjendustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud menetlusalusel isikul alust eeldada kohtuistungi edasilükkamist ainuüksi seetõttu, et selleks oli taotlus esitatud. Menetlusalune isik oleks antud juhul pidanud siiski kohtuistungile ilmuma ja veenduma, et kohus kohtuistungi edasi lükkab.
3. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et

§ 125

lg 1 ei välista käesoleval juhul uue istungi määramist nagu sellele viitas maakohus oma 14.02.2017. a määruses. Nimelt sätestab

§ 125

lg 1 kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel kaebuse arutamise edasilükkamise ühel korral üheks kuuks lähtudes käesoleva seadustiku §-st 42. Viimatinimetatud paragrahvis on sätestatud väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused, kui isik ei saa menetleja juurde märgitud ajal ilmuda. Seega on kaebuse arutamise edasilükkamise piirang ühele korrale seatud eesmärgiga välistada menetluse venitamine ning istungi edasilükkamise ühekordne piirang on seatud

§-st 42 lähtuvast. Käesolevas asjas on aga maakohus oma määruses märkinud, et kohus lükkas istungi edasi seoses vajadusega koguda täiendavaid tõendeid.

§ 125

lg 1 teise lause kohaselt võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Teises lauses sätestatu ei sea aga piiranguid edasilükkamise kordade arvule. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu arvates õige arvestada täiendavate lisatõendite kogumiseks edasilükatud kohtuistungit selliseks istungi edasilükkamiseks, mis välistaks kohtuistungi edasilükkamise taotlemise menetlusosalise poolt mõjuva põhjuse olemasolul. Ringkonnakohus selgitab aga seda, et kuna maakohtus jättis asjas läbi vaatamata tulenevalt

§ 126

lg-st 2 ja seda seetõttu, et Advokaadibüroo RS Mercatoria juhiabi ei ole käsitletav kohtumenetluse poolena, kellel oli õigust esitada kohtuistungi edasilükkamise taotlust

§ 125

lg 1 alusel, kaitsja ega menetlusalune isik N.D sellist taotlust ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas maakohus oleks saanud kohtuistungit edasi lükata või mitte. Isegi kui lähtuda sellest, et maakohtul ei oleks olnud alust jätta kohtuistung edasi lükkamata

§ 125

lg-st 1 tulenevalt, ei ole põhiküsimus käesoleval juhul selles, kas edasilükkamiseks esines seaduslik alus, vaid selles, et vastavasisulist taotlust ei olnud selleks õigustatud isikud üldse esitanud. Just seetõttu jättis maakohus N.D kaebuse läbi vaatamata. Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna Advokaadibüroo RS Mercatoria juhiabi e-kirja ei ole alust käsitleda kohtumenetluse poole taotlusena, menetlusaluse isiku poolt taotlust kaebuse läbivaatamise istungi edasilükkamiseks ei ole esitatud ning menetlusalune isik ega kaitsja 14.02.2017. a kohtuistungile ei ilmunud, jättis maakohus põhjendatult N.D kaebuse Maksu-ja Tolliameti 11.12.2015. a otsuse peale väärteoasjas nr 4-15-11303 läbi vaatamata. 7. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4