lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 20 päeva, vabastati 26.08.2010 tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, oli kahtlustatavana kinni peetud 20.12.2016, tõkend vahistamine kohaldatud 21.12.2016 - süüdistuses
Süüdistus: J.K süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 01.02.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2315,16,000993 01.02.2016 toimepandud alkoholi varguse eest
lg 1 järgi ja 14.12.2016.a otsusega väärteoasjas nr 2315,16,001406 04.02.2016 toimepandud alkoholi varguse eest
lg 1 järgi, võttis uuesti võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 16.02.2016 kuni 28.11.2016 Maardus Veeru 20-60 asuvast korterist süstemaatiliselt oma isale XXXX`ile kuuluvat vara. Nimelt tungis J.K lukustatud ukse lahtimuukimise teel 16.02.2016 XXXX`i tuppa ja võttis sealt viimasele kuuluva käekella Tissot V8 väärtusega vähemalt 350.00 eurot, mille lasi samal päeval oma tuttaval XXXX`l Maardus Avar 8 asuvas, Melanion OÜ-le kuuluvas pandimajas 30-eurose laenu tagatisena pantida. Seejärel võttis J.K ajavahemikul 16.02.2016 kuni 31.03.2016 täpselt tuvastamata kuupäeval köögikaalu väärtusega 20.00 eurot ning trelli Makita väärtusega 70.00 eurot ja ajavahemikul 01.11.2016 kuni 28.11.2016 täpselt tuvastamata kuupäevadel, tungides uuesti lukustatud ukse lahtimuukimise teel XXXX`i tuppa, võttis sealt XXXX`ile kuuluva AS-i Swedbank arvelduskonto juurde väljastatud AS-i Swedbank deebetkaardi, mobiiltelefoni Samsung väärtusega 30.00 eurot, vererõhu mõõtmise aparaadi väärtusega 40.00 eurot, kohviveski Straume väärtusega 20.00 eurot, laualambi väärtusega 19.00 eurot, 100 ml meeste parfüümi Trussardi väärtusega 20.00 eurot ja fotoaparaadi Nikon Coolpix L100 koos ühendusjuhtme ja kotiga koguväärtusega 120.00 eurot, millise fotoaparaadi lasi oma tuttaval Aleksandr Nešpai`l 16.11.2016 Maardus Keemikute 8 asuvas, Luutar OÜ-le kuuluvas pandimajas 51-eurose laenu tagatisena pantida. Nimetatuga tekitas J.K XXXX`ile varalist kahju vähemalt 689.00 eurot. Seega pani J.K tahtlikult toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ning sissetungimisega, s.o
Samuti süüdistatakse J.K arvutikelmuse toimepanemises isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Nimelt sisestas J.K 20.11.2016 kella 14:11 ajal Maardus Keemikute 25 asuvasse AS-i Swedbank sularahaautomaati HAN00465 oma isalt XXXX`ilt varastatud AS-i Swedbank deebetkaardi ja võttis peale PIN-koodi sisestamist tema pangakontolt nr EE412200221007414575 viimase teadmise ja nõusolekuta kell 14:11 välja 200.00 eurot ning kell 14:17 100.00 eurot, tekitades nimetatuga XXXX`ile varalist kahju kokku summas 300.00 eurot. Seega pani J.K tahtlikult toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamisega, sekkudes varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, s.o
Samuti süüdistatakse J.K selles, et tema pani 27.11.2016 kella 22:47 paiku Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Viru Keskuse bussiterminalis toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda. Nimelt haaras J.K bussi nr 1A esiuksest sisenema hakanud XXXX`ilt selja tagant kinni vasakus käes olevast käekotist ning hakkas seda jõuga tirima, mille tulemusel kukkus XXXX bussi trepiastmetelt alla bussiterminali kiviparketile, esmalt põlvili ja seejärel selili. J.K jätkas ka pikali olevalt kannatanult käes oleva käekoti enda kätte tõmbamist, ent kuritegu jäi lõpule viimata seoses kaasreisijate sekkumisega, kes tõmbasid J.K XXXX`i juurest eemale. Käekoti tirimise ning selle tagajärjel bussist väljakukkumisega põhjustas J.K XXXX`ile füüsilist valu ja terviskahjustused, nimelt vasaku käe küünarnuki siseküljele ca 10 cm diameetriga hematoomi, vasaku käe käsivarre pindmisele osale hulgihematoomid läbimõõduga 2-3 cm ning parema käe randme sisemisele küljele ca 3 cm läbimõõduga hematoomi. Seega pani J.K tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o
Kokkuleppe sisu: Süüdistatava J.K, tema kaitsja Jugans Grossmann ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale
lg 2 p 8, 9 järgi vangistus 10 kuud,
lg 2 p 1 järgi - 1 aasta ja
lg 1 – § 25 lg 2 järgi - 2 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel liitkaristuseks on vangistus 3 aastat.
lg 1, 2 ja 3 alusel jäetakse mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata, kohesele ärakandmisele kuulub vangistus 5 kuud ning ülejäänud vangistus 2 aastat ja 7 kuud jäetakse tingimisi täitmisele pööramata kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 21, 5 ja 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.
alates 20.12.2016. Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohtuistungil süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu. Abiprokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1175 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot vastavalt kokkuleppes märgitule. KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.K
Süüdi tunnistada J.K
Süüdi tunnistada J.K
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2
lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest J.K-le liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 2 alusel karistus osaliselt ei pöörata täitmisele: koheselt tuleb J.K-le ära kanda vangistus 5 kuud ning ülejäänud vangistust 2 aastat ja 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui J.K ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna Vangla Ida-Harju (Tallinn, Tartu mnt.85) kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 2 p 2, 21, 5 ja 8 kohaselt kohustada J.K katseaja kestel: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma narkootikumide sõltuvuse vastasele ravile ühe kuu pärast koheselt ärakandmisele kuuluva viiekuulise vangistuse kandmiselt vabanemist ja läbima talle ettenähtud raviprogrammi; osalema sotsiaalprogrammis. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakantava karistuse ärakandmiseni, arvates
MS § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista J.K-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 1175 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 №rdea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - CD-plaadid salvestustega - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.