S § 63 lg 1 sätteid mõista talle LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Tunnistada süüdi H.N LS §
S § 63 lg 1 sätteid mõista talle LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 15 (viisteist) päeva. Kohustada H.N asuma kandma mõistetud karistus hiljemalt 31.03.2017.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. H.N poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada H.N suhtes sundtoomist arestimajja. Asitõend – CD plaat – milline on lisatud väärteomaterjali juurde, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 13.02.2017.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti PVB Tallinna Kordoni piirivalvur Anastassija koostas 01.11.2016.a väärteoprotokolli AB 1493227 H.N-ile selle kohta, et H.N 01.11.2016.a kella 16.25 ajal juhtis Harjumaal, Tallinnas F. R. Kreutzwaldi 2 juures F. R. Kreutzwaldi 4 suunas sõidukit „Chrysler 300M“ registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit ning isikul puudus liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistus või registreerimistunnistuse koopia ja isikut tõendav dokument. Kirjeldatud tegevusega rikkus H.N LS § 88 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §
Samuti on H.N suhtes koostatud 02.12.2016.a väärteoprotokoll nr AB 1264297 selle kohta, et H.N 04.11.2016.a kella 09.37 ajal juhtis Harjumaal, Tallinnas Pirita tee 100 juures liikudes Merivälja tee suunas sõidukit „Chrysler 300M“ registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 70 +/3 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 17 km/h võrra. Kirjeldatud tegevusega rikkus H.N LS § 15 lg 1 p 2 ja § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §
18.01.2017.a toimunud kohtuistungile H.N ei ilmunud. Kohtule ei olnud teada, kas menetlusalune isik on kohtuistungist teadlik, menetlusalusele isikule on kohtukutse meili teel edastatud kahel korral, kuid isik ei ole kinnitanud kohtukutse kättesaamist. Samuti ei ole H.N vastanud telefonikõnedele. Eelmise kohtuistungi on menetlusalune isik palunud edasi lükata, kuna viibis №rras ja oli haigeks jäänud, vastava taotluse edasilükkamiseks edastas H.N e-posti teel kohtule. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 08.02.2017.a 08.02.2017.a toimunud kohtuistungile H.N ei ilmunud. Harju Maakohus edastas H.N-ile 08.02.2017.a toimuva kohtuistungi kutse elektronposti teel 19.01.2017.a. 03.02.2017.a on menetlusalune isik kohtuistungi kutse kätte saanud ning teavitas, et 08.02.2017.a toimuvale kohtuistungile ilmuda ei saa, kuna viibib tööga seoses Rootsis ning töö kestab märtsi lõpuni. Kohtuistungi edasilükkamist menetlusalune isik ei taotlenud. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et H.N süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada H.N väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 25 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. 2 Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et H.N süü LS §
LS § 242 lg 1 järgi väärteo toimepanemises 01.11.2016.a on tõendamist leidnud: - menetlusaluse isik poolt 01.11.2016.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on ta väärteoprotokolliga tutvunud ning ütlused lubas saata elektronpostile. - 01.11.2016.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel tuvastati H.N isikusamasus. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA piirivalvur Igor otsustas 01.11.2016.a kõrvaldada H.N sõiduki Chrysler, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna H.N puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. H.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 08.11.2016.a H.N kehtivaid juhilubasid ei leitud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri liikluspolitseinik Margit Männik otsustas 02.10.2014.a kõrvaldada H.N sõiduki XXXX, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna H.N puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. H.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ja ka arestidega. H.N süü LS §
LS § 227 lg 1 järgi väärteo toimepanemises 04.11.2016.a on tõendamist leidnud: - menetlusaluse isik poolt 02.12.2016.a antud ütlustega, millest nähtuvalt sõitis ta Pirita teel Viimsi poole ning selgus, et sõitis natuke kiiremini kui lubatud. Juhiload puuduvad tal, kuna Eestis olevate seaduste pärast ei ole tal neid võimalik lihtsalt saada. Autorooli oli sunnitud istuma töö pärast. Kahetseb juhtunut. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA patrullpolitseinik Lauri otsustas 04.11.2016.a kõrvaldada H.N sõiduki Chrysler, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna H.N puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. H.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA piirivalvur Igor otsustas 01.11.2016.a kõrvaldada H.N sõiduki Chrysler, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna H.N puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. H.N on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. 3 - kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt teostas patrullpolitseinik Egert 04.11.2016.a kell 09.37 H.N poolt juhitud mootorsõiduki Chrysler 300M, registreerimismärgiga XXXX sõidukiiruse mõõtmist Harjumaal, Tallinnas Pirita tee 100 juures – lõplik mõõtetulemus 67 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 28.11.2016.a H.N kehtivaid juhilubasid ei leitud. - 04.11.2016.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel tuvastati H.N isikusamasus. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ja arestidega. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – H.N-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi 01.11.2016.a ning 04.11.2016.a episoodides on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et nii 01.11.2016.a kui ka 04.11.2016.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt H.N kehtivat juhiluba ei ole. Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 02.10.2014.a ning 04.11.2016.a episoodi puhul ka 01.11.2016.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS §-le 91. Seega puudus käesolevalt H.N vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik mõlemas väärteoepisoodis pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – H.N teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tõendatud, et H.N pani 01.11.2016.a kell 16.25 Tallinnas F. R. Kreutzwaldi 4 juures ning 04.11.2016.a kell 09.37 Pirita tee 100 juures toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise, tehes seda teadlikult ja tahtlikult. Seega on H.N selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Lisaks süüdistatakse H.N ka 01.11.2016.a episoodis LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. H.N ei olnud esitada liiklusjärelevalve teostajale mootorsõiduki registreerimistunnistust või selle koopiat ning isikut tõendavat dokumenti. Vastavalt LS § 38 lg 2 sätetele peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel LS § 88 ja § 145 lg 2 loetletud dokumendid. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus ning lõike 2 ja 3 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa ja Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve 4 teostajale esitada ei isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti ega sõiduki registreerimistunnistust või selle koopiat ning H.N isikusamasus tuli tuvastada Politsei andmebaasidest. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 88 lg 1 nõuete rikkumise, millega pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtu hinnangul on tegemist vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud süüteoga, kuna sõidukijuhil on vastavalt LS § 33 lg 2 p-le 5 kohustus enne sõitma alustamist veenduda, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Seega on tõendamist leidnud, et H.N rikkus 01.11.2016.a LS § 88 lg 1 sätestatud nõudeid ning pani sellega toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Lisaks eelnevale süüdistatakse H.N 04.11.2016.a episoodis ka LS § 227 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Liiklusjärelvalvet teostanud politseiametniku Egert teostas riikliku järelevalve korras 04.11.2016.a. kell 09.37 H.N poolt juhitud mootorsõiduki Chrysler 300M reg.nr XXXX, liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet UltraLyte LTI 2020 100LR nr UX014786 (taatlustunnistus TTRS-16/00047) ja seade oli testitud 04.11.2016.a kell 07.35 ning rikkumise tuvastamise ajal oli töökorras. Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 70 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 3 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem kui 17 km/h. Mõõtmine jäädvustati videoseadmega. Isik on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga tutvunud, märkusi ei ole, kinnitades seda oma allkirjaga. Kuna H.N on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 17 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna kohustus kohandada oma sõidukiirus kehtivatele kiiruspiirangutele on juhi üks esmastest kohustustest ja selle põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu H.N tegude õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist, tuleb teda LS § 201 lg 2, § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest karistada. Isik on pannud mõlemas episoodis toime ühe teo - 01.11.2016.a episoodis mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata ja tal ei olnud esitada liiklusjärelevalve teostajale mootorsõiduki registreerimistunnistust või selle koopiat ja isikut tõendavat dokumenti ning 04.11.2016.a episoodis mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata ja juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 70 +/-3 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 17 km/h võrra. Seega lähtub kohus mõlema episoodi puhul karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Kuivõrd mõlema episoodis toimepanduist raskemat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte sanktsiooni alusel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, mida isik on 02.12.2016.a ülekuulamisel protokolli märkinud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et H.N on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud korduvalt nii rahatrahvidega kui 5 ka arestiga ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uued väärteod. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine. Kohus märgib, et käesolevalt on H.N pannud toime kaks väärteoepisoodi ning need episoodid on toime pandud mõnepäevaste vahedega. Samuti on mõlema episoodi puhul samaaegselt toimepandud kaks väärteotunnustele vastavat süütegu. Sellised asjaolud muudavad menetlusaluse isiku süü suuremaks. Kohus asub seisukohale, et H.N ei ole varasematest karistusteest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades eelpool märgitut oleks rahatrahvi mõistmine temale karistuseks ilmselgelt eesmärgitu. Teisisõnu asub kohus seisukohale, et H.N ei ole hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. H.N karistusandmetest nähtub, et tal on 11 kehtivat väärteokaristust, s.h on teda ka varasemalt karistatud arestiga. Kohus on seisukohal, et KarS § 63 lg 1 alusel moodustatava karistuse võib mõista mõlemas episoodis KarS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või selle lähedases määras. Seega arvestades H.N süü suurust, on kohus seisukohal, et H.N suhtes tuleb LS §
lg 1 (episood 01.11.2016.a) rikkumise eest mõista põhikaristusena arest 10 päeva ning LS §
lg 1 (episood 04.11.2016.a) rikkumise eest mõista põhikaristusena arest 15 päeva, s.o kokku arest pikkusega 25 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et H.N peab asuma kandma aresti hiljemalt 31. märtsil 2017.a. Väärteoasja juures olev asitõend, CD plaat, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1, LS § 201 lg 2, 227 lg 1, § 242 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.