4-17-18/8

Väärteoasi nr.4-17-18 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Menetlusalune isik Väärtegu Istungil osalenud isikud 28.02.2017.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova G.D, isikukood XXX, elukoht XXXX, XXXX, töökoht puudub NPALS § 151 lg 1 järgi (väärteoasi nr 2316,16,012800) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liisa Miil LÕPPOSA Tunnistada süüdi G.D Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi ja määrata talle karistusena arest 15 päeva. Arest tuleb ära kanda Tallinna Arestimajas. Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 27.03.

1. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada G.D suhtes sundtoomist arestimajja. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 28.02.2017.a. Harju Maakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokolli nr AB 1514239 kohaselt oli G.D 01.12.2016.a. kella 03:49 ajal eelnevalt tarvitanud ebaseaduslikult, ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 sätteid ning pannes sellega toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusosaliste seisukohad: 2 Menetlusalune isik oli asja arutamise ajast ja kohast teadlik, ta on kutse kätte saanud isiklikult, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kohus arutas väärteoasja V™S § 90 lg 1 alusel menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegu on täielikult tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Isik on manustanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta. G.D on korduvalt karistatud väärteokorras. Eelmised karistused ei mõjutanud teda piisavalt hoiduma süütegude toimepanemisest, ta ei ole mingeid järeldusi teinud, vaid pani jätkuvalt toime uusi väärtegusid, mistõttu kohtuväline menetleja taotleb temale karistuseks 15 päeva aresti. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalise seisukoha, uurinud ja hinnanud menetletavas väärteoasjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et G.D süü talle inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Väärteoasjas on indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tõendamist leidnud ja see on menetlusosaliste poolt vaidlustamata asjaolu, et G.D esines 01.12.2016 narkojoove amfetamiini tarvitamisest. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt isiku joobele viitavate tunnuste väljaselgitamisel avastati tal süstejälgi, samuti menetlusaluse isiku enda selgituse kohaselt tarvitas ta amfetamiini. Seega on üheselt tuvastamist leidnud, et G.D tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, ta on tegutsenud tahtlikult ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi, puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistus KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. NPALS § 151 lg 1 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. G.D puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Toimiku materjalidest nähtuvalt on G.D korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel on tal 20 kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest, enamik neist on narkootiliste ainete tarvitamise eest. Teda on karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga. Nimetatud asjaolu aga ei suutnud teda mõjutada ega pannud mõtlema vajadusele muuta oma käitumist ning jätkata edaspidi oma elu seaduskuulekalt. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole G.D alates 2010.aastast ühtegi rahatrahvi tasunud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et arutatavas asjas saab mõistetavaks karistuseks olla tulenevalt eripreventiivsetest eesmärkidest ja õiguskorra kaitsmise huvidest üksnes arest ning arvestades toimepandu mahtu ja menetlusaluse isiku iseloomustavaid andmeid, määrab kohus aresti sanktsiooni keskmises määras. 2 3 Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-
2. Julia Vernikova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3