4-16-8848/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2017.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-8848 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi D.Z kaebus väärteoasjas LS § 221 lg 1 järgi Vaidlustatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna kiirmenetluse otsus 10220151343512 väärteoasjas 2316,16,012371 Kaebuse esitaja D.Z, isikukood: XXX, kodakondsus: Eesti, ei tööta, elukoht: xxxx Kaebus vaatadai läbi kirjalikus meteluses RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2 kohus otsustas: 1.Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna kiirmenetluse otsus 10220151343512 väärteoasjas 2316,16,012371 karistuse osas. 2.Teha uus otsus, millega karistada D.Z LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühikut, see on 40 eurot. 3.Määrata KarS § 66 lg 2 alusel, et D.Z võib temale määratud rahatrahvi tasuda ositi 4-s osas. Arvates otsuse jõustumisest tuleb iga kuu 20.kuupäevaks tuleb tasuda 10 eurot. Tasuda tuleb kiirmenetluse otsuses näidatud arveldusarvele (Rahandusministeerium, SEB Pank EE 89 1010 2200 3479 6011, viitenumber 10220151343512). 4.Otsus teha teatavaks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsuse võib vaidlustada kassatsiooni korras V™S

1. peatüki
2. jao kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, v. a. V™S § 156 lõikes 1 1 ettenähtud juhul. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
3. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse põhiosa:
4. Kiirmenetluse otsus Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 20.11.2016 kiirmenetluse otsusega karistati D.Z LS § 221 lg 1 rikkumise eest trahviga 15 trahviühikut ehk 60 eurot. Otsuses on kirjas, et D.Z võib karistust kanda ositi, kusjuures viimane tasumise päev on 20.12.
5. 2.Kaebuse sisu D.Z esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse ja leiab, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud tema majandusliku olukorraga ega tema puhtsüdamliku ülestunnistusega. D.Z on esitanud kohtule oma sissetulekut tõendavaid dokumente. 3.Menetleja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on määratud kooskõlas seadusega, on arvestatud kergendavate asjaoludega ja otsuse muutmiseks puudub alus.
6. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et D.Z on toime pannud temale etteheidetava väärteo. Ta on ise rikkumist tunnistanud, avaldanud selle pärast kahetsust. D.Z süü LS § 221 lg 1 rikkumises on tõendatud peale tema enda ütluste ka videosalvestisel kajastuvaga. Vaidlust selle üle, kas D.Z pani väärteo toime, ei ole. Kohus leiab, et D.Z-ile on arvestades karistust kergendavate asjaolude tõttu võimalik määrata temale kergem karistus. D.Z on küll karistatud kohtuvälise menetleja poolt alla sanktsiooni keskmist määra, kuid arvestades kaebuse esitaja sissetulekut on ilmne, et 60 eurot tasumine 1 kuu jooksul nagu seda on menetleja oma otsuses ette näinud, käib temale üle jõu. D.Z on avaldanud korduvalt rikkumise pärast kahetust ja kohtul puudub igasugune alus arvata, et D.Z kahetsus ei oleks siiras. D.Z on kaebuses selgitanud, et Tallinn on temale liiklemiseks võõras linn ja teatud hetkel sattus ta segadusse, sest kui märkas punast foorituld , oli juba hilja peatuda, kuna ta oli eraldusjoone juba ületanud ja ta kartis põhjustada avriid. On ilmne, et punase fooritulega ristmiku ületamine on ohtlik rikkumine nagu on viidanud kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas, kuid seaduseandja on ka sellise rikkumise jaoks andnud karistuse mõistjale ette karistusraamid, kusjuures keskenduda tuleb esmalt keskmisele karistusele nagu menetleja on õigesti märkinud. Vastavalt KarS § 47 lg 1 võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3- 300 eurot. LS § 221 lg 1 näeb karistusena rikkumise eest ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ehk kuni 200 eurot. Miinimumäär on antud juhul seega 3 trahviühikut ehk 12 eurot. Kohus ei nõustu menetleja seisukohaga, et karistuse mõistmisel ei tuleks üldse arvestada kaebuse esitaja majandusliku olukorraga. On ilmne, et näiteks 1000-eurose kuupalgaga isikut ei mõjuta seadusekuulekalt käituma 60-eurone rahatrahv sedavõrd, kui 75-eurose sissetulekuga isikut. Kui karistus käib isikule üle jõu, siis puudub tal ka igasugune motivatsioon seda tasuda, sest ta teab, et „nagunii ei suuda“. Eripreventiivsest mõjust ei saa sellisel juhul karistuse eesmärgina rääkida. D.Z on varem väärteokorras karistamata isik, mis näitab, et tegemist on üldiselt seadusekuuleka kodanikuga, kelle jaoks antud juhtum oli juhuslikku laadi ja seda tuleb karistuse mõistmisel arvestada rohkemal määral karistust kergendavana, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Esmakordsel rikkumisel peab kohtu hinnangul kõiki karistust leevendavaid asjaolusid kaaluma erilise hoolsusega, õiglane karistus rikkumise eest motiveerib esmakordset rikkujat alati olema edaspidi liikluses tähelepanelikum ja hoolsam. Sellise lubaduse on andnud ka D.Z oma kaebuses. Kohtuväline menetleja on andnud kaebuse esitajale küll võimaluse tasuda trahvi ositi ehk 1 kuu jooksul, kuid arvestades seda, et inimese sissetulekud on üldiselt nn kuupõhised (ehk pangaarvele laekub sissetulek teatud kuupäeval) , ei ole selline pakutud võimalus küll kuidagi kaebuse esitaja olukorda leevendav. D.Z on üliõpilane ja stipendium summas 75 eurot on tema ainsaks sissetulekuks. Kohus leiab, et D.Z karistust tuleb kergendada oluliselt ja temale tuleb anda võimalus tasuda trahv ositi pikema perioodi, see on 4 kuu vältel. Anne Rebane Kohtunik