lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles V.I tunnistati süüdi
lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 56 trahviühiku ulatuses, s.o summas 224 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1-ks kuuks. V.I isikukood: xxx, xxx e-postxxx Menetlusalune isik Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 2, 134, 135 kohus O T S U S T A S: V.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Mxxx Kxx 24.08.2015 otsuse peale väärteoasjas 2440,15,005538 rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja MxxxKxxx24.08.2015 otsus väärteoasjas 2440,15,005538 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel V.I-le määratud lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmise 1-ks kuuks, osas. Rahatrahv (224 eurot) tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamistähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal viitenumber 10220155155023. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuurile ja V.I-le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 30-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK 31.07.2015 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Oxxx Vxxx väärteoprotokolli AB 1428329 V.I suhtes selle fakti kohta, et xxxõuealal kiirusega, mis ületas õuealal lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 2 km/h võrra, sõites kiirusega 50 +/- 3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus õuealal 20 km/h). Nimetatud teoga rikkus V.I Liiklusseaduse (edaspidi:
) § 15 lg 1 p 6 nõudeid. V.I tegu on kvalifitseeritud
Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 31.07.2015. (tl 7) Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja MxxxKxxx tegi 24.08.2015 otsuse väärteoasjas 2440,15,005538, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja tunnistaja antud ütlustega. Otsusega kohaselt juhtis isik mootorsõidukit õuealal kiirusega, mis ületas õuealal lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h võrra, sõites kiirusega 50 +/- 3 km/h, lubatud kiirus 20 km/h. Menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 6 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati V.I
lg 2 järgi rahatrahviga 56 trahviühiku ulatuses, s.o summas 224 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1-ks kuuks. (tl 12) KAEBUS 09.09.2015 saabus Viru Maakohtule V.I kaebus tema suhtes 24.08.2015 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,15,
lg 1 p 6 rikkumist, mis on kvalifitseeritud
Kohus tutvus kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et xxx liikluskiiruse mõõtmist. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 20 km/h. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet StalkerII MDR nr.AS008371, seadmele tehtud test 30.07.2015 kell 20.30, tulemus: töökorras. Seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Tehiolud mõõtmise ajal: asulasisene tee; hea nähtavus; valgeaeg; sademeteta ilmastik; märg, kattega, kahesuunaline tee. Kiirusmõõteseadme paigaldus mõõtmise ajal: statiivil. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunalisel teel, eemaldus patrullautost, liikus üksinda, kiirendas intensiivselt. Märkused: kiirus mõõdetud sirgel teelõigul ca 3 sekundi jooksul, mõõtmist segavaid asjaolusid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Seadme lugem 50 km/h, laiendmääramatus +/- 3 km/h, lõplik mõõtetulemus 47 km/h. Tabloole fikseeritud seadme näitu näidati juhile. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta ja märkis, et pole näiduga nõus. Tunnistajaks on kaasatud Ixxx xxx (tl 10) Menetlusalune isik, V.I, andis väärteo kohta järgmised ütlused: „Ei ole rikkumisega nõuys, kuna antud kiires pole minu oma, kuna politseil pole antud olukorras videot ega kiirusemõõdik ei näita kuupäeva ega kellaaega.“ (tl 9) 4 Tunnistaja, politseinik IxxxHxxx ütlustest nähtub, et xxx mis liikus xx suunas. Sõiduk kiirendas intensiivselt xx juures sai sõiduki kiiruseks fikseeritud 50 km/h. Politseinikud seisid fikseerimise hetkel. Tunnistaja sõitis sõidukile järele ja andis peatumismärguande sinisepunase märguandetulega. Sõiduk peatus xxx vahel. Tunnistaja läks juhi juurde, tutvustas ennast ja selgitas peatamise põhjuse. Küsides isikut tõendavat dokumenti, selgus, et roolis on V.I xxx. Oxxx küsis, kas juht on rikkumisega nõus, siis ta vastas, et ei ole. Isik soovis näha videot, kus oleks näha auto number, kuupäev ja kellaaeg. Kui tunnistaja ütles, et neid ei ole, siis jäi juht endale kindlaks, et tema selle kiirusega nõus ei ole. Kuigi eelnevalt peatamise põhjust selgitades ütles ta, et ta kiirus oli 50 km/h. Tunnistaja ütles, et antud kohas on õueala, mille järel sai ta vastuseks, et kus see märk on ja seda isik ei märganud. (tl 8) Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et xxx juhtis V.I sõiduautot xxõuealal kiirusega 50 km/h +/- 3 km/h, kui antud teelõigul oli suurim lubatud kiirus 20 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 27 km/h. V.I sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 50 km/h +/- 3 km/h, seega ületamine oli vähemalt 27 km/h võrra. Isik on oma kohtule esitatud kaebuses tunnistanud rikkumist, mistõttu leiab kohus, et käesoleval ajal puudub vaidlus kiiruse ületamise toimepanemise fakti osas.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime
lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades suurimat lubatud sõidukiirust, rikkus menetlusalune isik
-st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Isik on ka ise tunnistanud oma rikkumist. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt on sellele alla kirjutanud menetlusalune isik, tunnistaja ja protokollija, kuid puudub mõõtja allkiri. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) § 10 lg 1 sätestab kriteeriumid, mis tuleb kanda mõõteprotokolli lisaks Haldusmenetluse seadustikus sätestatule. Märgitud peavad olema: kiirusmõõturi lugem; keskkonnatingimused mõõtmisel; selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti; kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal (käes hoitud, statiivil, seisvas sõidukis, liikuvas sõidukis jm); liikuvast sõidukist mõõtmise korral selle liikumine samas suunas või 5 vastassuunas sõidukiga, mille sõidukiirust mõõdeti; liikuvast sõidukist radarmõõturiga, mis võimaldab mõõtmist erinevatel režiimidel, kasutatud mõõterežiim. Tulenevalt Haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 18 lg 2 peab protokoll sisaldama menetlustoimingu teostamise aega ja kohta; menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid; menetlustoimingu eesmärki; menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi; menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust. Tulenevalt lg 3 kirjutab protokollile alla selle koostanud isik. Kohus leiab, et protokoll on koostatud seaduse nõudeid järgides. Kuna tulenevalt HMS § 18 lg 3 peab protokollile alla kirjutama selle koostaja, leiab kohus, et kuivõrd protokollija on ühtlasi ka protokolli koostajaks (riiklikku järelevalvet teostas teine politseinik), ei ole nõutav mõõtja allkirja olemasolu. Kohtuväline menetleja on väärteo õigesti kvalifitseerinud
KARISTUS 24.08.2015 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega V.I tunnistati süüdi
lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 56 trahviühikut, s.o summas 224 eurot ja lisakaristusena võeti
Kaebuse esitaja palus tühistada otsus lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna tema töö ja teenistus on seotud sõiduki juhtimisega, vajab ta pere ainsa toitjana juhtimisõigust. Tunnistab, et rikkus seadust ja ületas lubatud sõidukiirust. Lubab edaspidi olla hoolsam, jälgida liiklusmärke ja olla seadusekuulekam. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. Määratud on õiglane ning kõiki asjaolusid silmaspidav karistus. Õigusrikkumise toimepanemine on iga isiku vaba valik ning seega ei ole tagajärgede ehk karistuste suurus - rangus niivõrd olulise kaaluga, mis sunniks inimest loobuma teo toimepanemisest. Kohus leidis, et toime on pandud süütegu, milles ei esine teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.I karistusregistrisse kantud. Isikul on üks kehtiv väärteokaristust – 03.10.2014 Ida Prefektuuri otsusega on teda karistatud
(tl 11) Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. 6 Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (RKKKo 3-1-158-13 p.8) Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“
lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut või 3 kuud juhtimisõiguse äravõtmist.
Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud põhikaristusena rahatrahvi 56 trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmisest määrast pisut kõrgemas määras ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1-ks kuuks ehk sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus leiab, et V.I süü
lg 2 järgi ettenähtud väärteos on keskmisest määrast väiksemas, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid. Isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, mis jääb
lg 2 määratletud vahemiku 21-40 km/h tunnis arvestades keskmisest määrast väiksemasse määra. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tunnistanud oma rikkumist ja asus tehtut kahetsema vähemalt alates kaebuse esitamsest alates. Riigikohus on otsuse nr.3-1-1-122-13 punktis 9 selgitanud, et „Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.“ Punktis 11 on kohus täiendavalt selgitanud, et „iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.“ Samuti rõhutas Riigikohus, et „üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate 7 liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“ Käesoleval juhul leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole käesoleval hetkel arvestanud konkreetse rikkumise asjaolusid. Kiiruseületamine toimus väga varajasel kellaajal, millest tulenevalt leiab kohus, et inimeste elu oli vähem ohtu asetatud kui keskpäevasel ajal- õuealal liigub jalakäijaid ja teisi liiklejaid varahommikul ilmselt vähe võrreldes keskpäevaga. Samuti on tähelepanuta jäetud menetlusalust isikut iseloomustavad andmed. Nii arvestab kohus, et isikule on
Muus osas jätta otsus muutmata ja määratud rahatrahv, 224 eurot, tuleb tasuda 1 kuu ehk edasikaebamistähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.