← Eesti

4-17-1228/7

Obsah (8)§ 223§ 237§ 236§ 2§ 50§ 231§ 14§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märtsil 2017 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-17-1228 (2440,17,000006) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus mene

§ 223

lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises, milles M.L tunnistati süüdi: -

223 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot, -

§ 237lg 1 järgi ja karistati sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks.

Menetlusalune isik M.L, isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON V™S § 132 p 1, § 133-135 kohus, kohus OTSUSTAS: Jätta M.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M. K.10.02.2017 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,17,000006 rahuldamata. Rahatrahv 400 (nelisada) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber 10220175020015. Liiklusseaduse § 127 alusel on M.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Juhtimisõiguse äravõtmise kandmise algus – alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. 1 Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, kirjaliku menetluse puhul menetlusaluse isiku jaoks alates isiku poolt kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, kirjaliku menetluse puhul menetlusaluse isiku jaoks alates isiku poolt kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest (menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 10.02.2017 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M. K. üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,17,000006 menetlusaluse isiku M.L-i suhtes selle fakti kohta, et xxx kell 17.30 xxx maja juures juhtides mootorsõidukit xxxei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemustega, mille tulemusena kaotas mootorsõiduki üle kontrolli ning sõitis otsa pargitud sõidukitele xxx) ja xxx), põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju oli tekitatud AS SEB liisingule ja SA DNB liisingule. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina, ei teavitanud toimunust politseid, kuigi politsei teavitamine oli kohustuslik ning põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Nimetatud tegevusega rikkus M.L Liiklusseaduse (

) § 50 lg 3 p 1, § 14 lg. 2 , § 169 lg 4 p 2,3,4,5, § 169 lg 6.

§ 223

lg 1 järgi karistati M.L-i rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Kuna

§ 236

lg 1 ja

§ 237lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest M.L-ile Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 237lg 1 järgi ning teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 6.

kuuks. Süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud (tl 3). 28.02.2017 esitas M.L Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada 10.02.2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,17,000006 osaliselt, nimelt

§ 237 lg 1 järgi kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise osas (tl 1-2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2 Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlustanud süüdistuses toodud asjaolusid, tunnistas end süüdi ja nõustus rikkumisega. Menetlusalune isik on nõus karistuseks mõistetud rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o summas 400 eurot, kuid palub kohtul vaadata üle juhtimisõiguse äravõtmise küsimus, kuna isik on üksik haige inimene, tal on raskusi kõndimisega ja ta on kopsuhaige, mistõttu peab perioodiliselt arsti külastama ja ostma apteegist ravimeid. Ka toiduaineid on vaja poest osta. Arsti vastuvõtu koht, apteek ja kauplus asuvad tema kodust kaugel, mistõttu ilma sõiduki juhtimisõiguseta ei saa isik hakkama. M.L on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-2). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 03.03.2017, milles nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et tegemist on põhikaristuse liigiga, mis on määratud kogumis ehk siis KarS § 63 lg 1 ja 3 alusel. Isik on toime pannud kolm väärtegu, mis on kvalifitseeritud vastavalt

§ 223lg 1, 236 lg 1 ning 237 lg 1 järgi.

Põhjustanud liiklusõnnetuse, pärast mida põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, teavitamata juhtunud õnnetusest politseid, kuigi teavitamine oli kohustuslik. Teist osapoolt ja varalise kahju saajat sündmuskohal ei olnud. Sõiduk ei loo iseenesest olukorda, kus tagajärjeks on liiklusõnnetus, selleks on sõiduki juht, kes oma tegevuse või tegevusetusega põhjustab õnnetuse. Tagajärjeks oli varaline kahju o sapoolele, kes mitte mingilgi määral ei ole olnud seotud liiklusega, tema vara – sõiduk oli pargitud. Õnnetuse põhjustanud juht lihtsalt põgenes sündmuskohalt, jättes raskesse olukorda kahju saaja sest kaasnenud kahjud tuleb hüvitada kahju saajal endal. Iseenesest on liiklusõnnetuse näol tegemist õnnetusega ja seda saab eraldivõetuna võtta kui ettevaatamatusest toimepandud tegu, kuid isiku järeltegevus õnnetusele on olnud tahtlik. Juhtunust ei teavitatud politseid kui see oli vajalik, kuna varalise kahju saaja ei olnud teada. Antud asjas oli otsuse vastuvõtmisel oluline roll ka asjaolul, et tegemist oli isiku teise ning samalaadse teoga. Samal kuupäeval, vaid kümme minutit varem, pani isik toime analoogse teo, põhjustas liiklusõnnetuse ning põgenes seejärel sündmuskohalt. Tegemist on isiku käitumismaneeriga, kus teadlikult tegutseti eesmärgiga varjata põhjustajat ning vastutajat. Oma tegevust õigustas menetlusalune isik šokiseisundiga, mis kestis senimaani, kuni politsei teo toimepannud isiku ise leidis. M.L ei ilmunud tegu vabatahtlikult üles tunnistama. Teole ei ole järgnenud kahetsust ei kohtueelses ega ka kohtumenetluse käigus. Kohtuvälisele menetlejale on sellisesse juhti leebem ning mõistvam suhtumine vastuvõetamatu. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü toimepandus on ainuis ikuline ning suur.

§ 223

lg.1 alusel on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuseks rahatrahv, määratud summa on proportsioonis isiku süüga kus arvesse on võetud ettevaatamatus.

§ 237

lg 1 alusel karistuseks määratud kuue kuuline juhtimisõiguse äravõtmine on kohtuvälise menetleja seisukohast samuti proportsioonis ning vastavuses KarS § 56 lg 1 tulenevale mõistele. Karistus on määratud tunduvalt alla sanktsiooni keskmise, suurim võimalik aeg on antud teo puhul 24 kuud. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt asuvad arst, apteek kui ka pood temast kaugel ning seetõttu on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Isik elab xxx, kus kõik mainitud asutused on nii jalgsi liikumise kui ka ühistranspordi kasutamise puhul lähedal. Mis puudutab menetlusaluse isiku poolt kaebusele lisatud arstitõendit, siis leiab kohtuväline menetleja, et tegemist on isiku perearsti poolt väljastatud tõendiga, mis ei anna lõplikku selgust isiku tegeliku terviseseisundi kohta, tegemist ei 3 ole kokkuvõtliku eksperthinnanguga. Kohtuväline menetleja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata (tl 10-11). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus

§ 223

lg 1 (mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine), § 236 lg 1 (liiklusõnnetusest mitteteatamine), § 237 lg 1 (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine) järgi. M.L-ile määrati

§ 223lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot.

Kuna

§ 236

lg 1 ja

§ 237lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest M.L-ile Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 237lg 1 järgi ning teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Patrullpolitseinik P. R.poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 01.01.2017 kell xxx maja juures juhtides mootorsõidukit xxx, ei arvestanud M.L sõidukiiruse valikul oma sõidukogemustega, mille tulemusena kaotas mootorsõiduki üle kontrolli ning sõitis otsa pargitud sõidukitele xxx) ja xxx), põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju tekitati AS SEB liisingule ja SA DNB liisingule. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina, ei teavitanud M.L toimunud liiklusõnnetusest politseid, kuigi politsei teavitamine oli kohustuslik ning isik põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt (tl 16). Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollis omakäeliselt märkinud, et tunnistab rikkumist. Avariikohalt sõitis ära, kuna oli šokiseisundis enne seda juhtunud avarii tõttu (tl 17-18). 28.02.2017 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta M.L väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. Menetlusalune isik nõustub ka temale

§ 223

lg 1 järgi karistuseks määratud rahatrahvi ja selle määraga, kuid palub kohtul tühistada

§ 237lg 1 järgi karistuseks mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine.

Nimetatu alusel järeldab kohus, et kaebuse esitaja tunnistab teo toimepanemist ning kaebus on esitatud ainult mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise osas. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik. M.L-ile heidetakse ette, et ta rikkus

§ 50lg 3 p 1, § 14 lg.

2, § 169 lg 4 p 2, 3, 4, 5, § 169 lg 6 sätteid ning seega pani toime

§ 231lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1 ettenähtud väärteod.

4 Nimetatud õiguslik regulatsioon tähendab järgmist.

§ 50

lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse oluko rrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

§ 14lg.

2 kohaselt peab i ga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4, 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

§ 169

lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kuna

§ 236

lg 1 ja

§ 237lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest M.L-ile Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 237

lg 1 järgi

§ 237

lg 1 kohaselt liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. M.L-i poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas toimepandud rikkumist kinnitavad järgmised tõendid: - menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab teo toimepanemist (tl 17-18); - sõiduki xxx, vaatlusprotokoll, milles on kirjeldatud sõiduki kahjustused (tl 19); 5 - fototabelid, millest nähtuvd sõidukitele xxx ja Volkswagen xx tekitatud kahjustused (tl 20-21); xxx, vaatlusprotokoll, millest nähtuvad nimetatud sõiduki kahjustused (tl 22-23); fototabelid, millest nähtuvad xxx, kahjustused (tl 24-25); tunnistaja M. S. ütlused, millest nähtub, et 01.01.2017 kella xxx juures sõiduki xxx, kahjustusi (tl 26-27); sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles on kirjeldatud xxxx tunnistaja V. A. ütlused, millest nähtub, et 01.01.2017 kella xxx juures nägi xxx, kahjustusi. Samuti nägi tunnistaja, et kahjustatud oli ka teine sõiduk xxx (tl 30-31); Eeltoodud tõendite ja menetlusale isiku poolt teo omakvõtu alusel on leidnud kinnitust, et M.L rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud

§ 50lg 3 p 1, § 14 lg.

2, § 169 lg 4 p 2, 3, 4, 5, § 169 lg 6 järgi. Nimelt: Isik xxx kell 17.30 xxx maja juures mootorsõidukit xxx (registreerimisnumber xxxx) ning ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemustega, millega rikkus

§ 50

lg3 p 1 nõuet, mille tulemusena kaotas mootorsõiduki üle kontrolli ning sõitis otsa pargitud sõidukitele xxx (registreerimismärk xxxx) ja xxxx (registreerimismärgiga xx), põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju oli tekitatud AS SEB liisingule ja SA DNB liisingule. Seega on M.L oma teoga täitnud väärteo

§ 223

lg 1 järgi objektiivse koosseisuliiklusnõuete rikkumine, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina, ei teavitanud ta toimunud liiklusõnnetusest politseid, kuigi politsei teavitamine oli kohustuslik, lähtudes

§ 169lg 4 p 2,3,4,5.

Nimetatud sätted näevad kokkuvõtlikult ette, et juht ja varalise kahju saaja on liiklusõnnetuse küsimuses ühel meelel, kõik nimed on teada, vastutaja isikus on kokku lepitud ja asjaolud on kirjalikult vormistatud ja isikud on sellele allkirjastanud. Nõuded täidetud ei olnud ja vaatamata sellele jättis menetusalune isik politseile liiklusõnnetusest teatamata. Seega on M.L oma teoga täitnud väärteo

§ 236

lg 1 järgi objektiivse koosseisu liiklusõnnestusest politseile teatamise nõuete rikkumine. Menetlusalune isik lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt. Seega on M.L oma teoga täitnud väärteo § 237 lg 1 järgi objektiivse koosseisu - liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et M.L täitis objektiivse koosseisu

§ 223lg 1 järgi kergemeelsusest. Kar

S § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik on kaebuses selgitanud, et ei saanud 01.01.2017 kella 17.30 paiku mootorsõiduki juhtimisega hakkama ja sattus avariisse, mille tulemusena sai vigastada 2 sõidukit ja nende omanikele tekkis 6 varaline kahju. M.L, tundes, et ei saa sõiduki juhtimisega hakkama ja võib seetõttu põhjustada liiklusõnnetuse, jätkas sellele vaatamata sõitmist seni, kuni oli kahte sõidukit vigastanud. Seega, pidas isik võimalikuks süüteo koosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Kohus leiab, et M.L täitis objektiivse koosseisu

§ 236lg 1 järgi otsese tahtlusega. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.L ei teatanud juhtunud liiklusõnnetusest mitte kellelegi. Kohus leiab, et kuna isik lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata, on tegemist otsese tahtlusega. Isik teadis politsei teavitamise kohustusest olukorras, kus ta sattus avariisse, mille tulemusena sai vigastada 2 sõidukit ja nende omanikele tekkis varaline kahju, kuid jättis kohustuse täitmata. Seega teostas isik süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Kohus leiab, et M.L täitis objektiivse koosseisu

§ § 237 lg 1 järgi otsese tahtlusega. Isik lahkus sündmuskohalt olukorras, kus ta oli sattunud liiklusavariisse, mille tulemusena sai vigastada 2 sõidukit ja nende omanikele tekkis varaline kahju. M.L teadis, et oleks pidanud jääma peale juhtunut paigale, püüdma välja selgitada, kuidas edasi toimida ning ootama politseipatrulli, kuid ta lahkus sündmus kohalt. Seega teostas isik süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1, § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid Kar

S

  1. peatüki
  2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. M.L-i süüd välistavaid asjaolusid KarS
  3. peatüki
  4. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3 -1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust 7 kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. M.L on toime pannud süüteo d, mis vastavad väärteokoosseisule (

§ 223

lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1).

§ 223

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneks kuuks.

§ 237

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne neljaks kuuks. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga mitu väärtegu, mis kvalifitseeruvad

§ 223lg 1, § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi.

Mitme rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü suurem, kus see oleks ühe rikkumiste puhul. Samuti KarS § 223 lg 1 järgi koosseisu puhul on tegemist tagajärjedeliktiga ehk teo toimepanemisele järgnes ka konkreetne kahjulik tagajärg- varaline kahju. Samuti arvestab kohus, et liiklusõnnetuses on varaline kahju tekitatud kahele sõidukile, mis samuti suurendab teatud määral isiku süüd. KarS § 57 tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. M.L juhtis xxx kell 17.30 xxx maja juures mootorsõidukit xx registreerimisnumber xxx ning ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemustega, mille tulemusena kaotas mootorsõiduki üle kontrolli ning sõitis otsa pargitud sõidukitele xxx (registreerimismärk xx ja xxx (registreerimismärgiga xxx põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud AS SEB liisingule ja SA DNB liisingule. Osaledes liiklusõnnetuses õnnetuse põhjustanud juhina, ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politseid, kuigi politsei teavitamine oli kohustuslik ning põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Eeltoodut arvestades hindab kohus M.L-i süüd teos veidi alla keskmise määra. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 6 kehtivat väärteokaristust. 5 korral on teda karistatud TubS § 39 lg 1 alusel (maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatootega või tubakatootega 8 seonduva tootega või keelatud tubakatootega või sellega seonduva tootega kauplemine või selle hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine), 1 korral ja viimati 01.01.2017

§ 223lg 1, § 236 lg 1, § 237 lg 1 järgi.

Viimati nimetatud väärteo eest on isikule

§ 223

lg 1 alusel määratud karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot ja

§ 237

lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot, väärteootsus jõustus 04.03.2017. Kohus märgib, et isiku varasemad karistused TubS alusel ei ole väga tähtsad liiklusalase süüteo toimepanemise eest karistuse määramisel. Antud asjas omab tähtsust see, et tegemist oli isiku teise ning samalaadse teoga, mis järgnes vahetult eelmisele. Samal kuupäeval, vaid kümme minutit varem, pani M.L toime analoogse teo- põhjustas liiklusõnnetuse ja põgenes seejärel samuti sündmuskohalt (tl 12-13). Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tegemist on käitumismaneeriga, kus isik tegutseb teadliku eesmärgiga varjata liiklusõnnetuse põhjustajat ning vastutajat. M.L ei ilmunud vabatahtlikult tegu üles tunnistama, vaid varjas seda, kuni politsei ise teo toimepannud isiku leidis. M.L küll tunnistab väärteo toimepanemist ja väidab, et viibis teo toimepanemise ajal šokiseisundis, kuid ta pole juhtunut kahetsenud ei kohtueelse ega ka kohtumenetluse käigus. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

§ 223

lg 1 alusel on M.L-i karistuseks määratud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Sanktsiooni maksimaalne määr on 300 trahviühikut, keskmine järelikult 150 trahviühikut. Seega, on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla keskmist määra ehk vastavalt süüle ja isikule. Kuna

§ 236

lg 1 ja

§ 237lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest M.L-ile Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 237lg 1 järgi, milleks oli juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Sanktsiooni maksimaalne määr on 24 kuud, keskmine järelikult 12 kuud. Seega, on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla keskmist sanktsiooni määra, maksimummäärast üks neljandik. Seega on nii rahatrahv kui juhtimisõiguse äravõtmine määratud tund uvalt alla sanktsiooni keskmise. Võttes arvesse eeltoodut, on kohus seisukohal, et M.L-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristused on õiglased ja põhjendatud. Kohus hindas isiku süü d keskmisest väiksemaks, kuna isik tunnistab tegu, samas on isikut vahetult enne käesoleva väärteo toimepanemist karistatud just samalaadse väärteo eest rahatrahviga, mistõttu ei saa põhikaristused olla määratud nende miinimummääras. M.L on kohtule esitatud kaebuses väitnud, et ta on üksik haige inimene, tal on raskusi kõndimisega ja ta on kopsuhaige, mistõttu peab perioodiliselt arsti külastama ja ostma apteegist ravimeid. Ka toiduaineid on vaja poest osta. Arsti vastuvõtu koht, apteek ja kauplus 9 asuvad tema kodust kaugel, mistõttu ilma sõiduki juhtimisõiguseta ei saa isik hakkama. Oma tervisliku seisundi kohta on M.L lisanud kohtutoimikusse arstitõendi (tl 4). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole aluseks menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt

§ 237lg 1 alusel määratud karistuse tühistamiseks.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas toodud väidetega, et Ahtme linnaosas on olemas kõik mainitud asutused ja nende külastamiseks on võimalik M.L liikuda nii jalgsi kui ka ühistranspordiga ja need asutused ei paikne tema elukohast nii kaugel nagu kaebuse esitaja seda väidab. Seega ei koorma juhtimisõiguse äravõtmine isikut ebaproportsionaalselt ega tekita talle põhjendamatuid kannatusi. Vastupidi, juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine põhikaristusena on põhjendatud just õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes. Menetlusalune isik osutus liiklemises ohtlikuks, tekitas korduvalt teistele liiklejatele kahju, lahkus sündmuskohalt. Antu juhul on teistel liiklejatel õigus ootustele, et kahjusid tekitanud juht kõrvaldatakse liiklusest teatud ajaks. Need asjaolud kaaluvad üle isiku argumendid, et ta vajab juhtimisõigust oma igapäevaste toimingute tegemiseks. KOHTU MEE™ED M.L-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Me . K. 10.02.2017 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,17,000006 tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.