KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2017 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5640 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Svetlana

§224lg.2 järgi Z.O sünd.

xxx, isikukood xxx, Vene Kaebuse esitaja Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Valli MURDE Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina REINO Kohtuvälise menetleja Dmitri NAROLIN esindajad Ida Prefektuuri vanemväärteomenetlejad Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri NAROLINI 07.07.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,002465 Z.O karistamise osas

§224lg.2 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 900 (üheksasada) eurot – tühistada osaliselt, s.o. rahatrahvi suuruse osas. 1 Mõista Z.O-le

§224lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 600 (kuussada) eurot. Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 07.07.2016 otsus väärteoasjas nr.2330,16,002465 muutmata. Z.O kaebus rahuldada. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.02.

1. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik M D koostas 08.06.2016 väärteoprotokolli nr. AB 1491646 Z.O kohta selles, et viimane juhtis 08.06.2016 kell 03.28 Ida-Virumaal Narva linnas Kooli põigis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,64 mg. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr. ARAF –
2. Sellega rikkus Z.O

§69

lg.3 ja pani toime väärteo

§224lg.2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini 07.07.2016 otsusega väärteoasjas nr.2330,16,002465 määrati Z.O-le

§224lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 900 €. Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ning raskendavad asjaolud puudusid. Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Otsuse kohaselt õigusvastutust välistavad asjaolud puudusid, süüteokoosseis on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine on raskeim liiklusalane väärtegu, millega isik seab ohtu nii enda kui teiste liiklejate elud. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Karistuse määramisel arvestati asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole Karistusregistrisse kantud ning ta tunnistab oma süüd, samuti sellega, et menetlusalune isik pani toime väga tõsise liiklusalase rikkumise. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud tulemus oli ligilähedane tulemusele, millest algab kriminaalvastutus. Kohtuväline menetleja leidis, et isikule tuleb määrata karistuseks 2 rahatrahv ¾ ulatuses maksimummäärast ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol jätta kohaldamata. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 18.07.2016 määrusega lükati Z.O väärteoasjas määratud rahatrahvi 900 € täitmisele pööramine edasi alates 23.07.2016 kuni 23.07.

1. Z.O esitas 22.07.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kaebuse, milles palus väärteomenetlus lõpetada. kohtumajale Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 26.07.2016 määrusega edastati antud kaebus kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Tegemist oli puudustega esitatud kaebusega. Viru Maakohtu 19.08.2016 määrusega jäeti Z.O kaebus käiguta ja anti talle tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Z.O esitas 14.09.2016 Viru Maakohtule uue kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas tühistada ning väärteomenetlus lõpetada või alternatiivse nõudena kergendada määratud karistust. Kaebuse kohaselt ei võimaldanud kohtuväline menetleja toimetada menetlusalust isikut tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Kaebuse esitaja palus väärteoprotokolli koostamisel kaasata tõlgi ja kaitsja, seda menetlusalusele isikule ei võimaldatud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et menetlusaluse isiku sõiduk teisaldati umbes kell 07.30, kuigi kaebuse esitaja peeti kinni kell 03.
2. Menetlusalune isik leidis, et tema kinnipidamine oli ebaseaduslik. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 26.09.2016 kirjalikust vastusest nr.3.1-1.1/19175-8 kaebusele nähtub, et ta ei nõustu kaebusega. Vastuse kohaselt oli menetlusaluse isiku alkoholisisaldus organismis kontrollitud tõendusliku alkomeetriga ja see protseduur oli menetlusaluse isiku poolt läbitud vabatahtlikult. Vajadust ja kohustust menetlusaluse isiku toimetamiseks raviasutusse ei olnud. Kaebuse väide, et menetlusalusele isikule ei olnud võimaldatud tõlgi kaasamist, ei ole asjakohane, kuna menetleja suhtles menetlusaluse isikuga vene keeles ja asja materjalides ei ole ühtegi märget selle kohta, et menetlusalune isik soovib tõlki või talle jäi keeleliselt midagi arusaamatuks. Väärteoprotokolli sisu oli menetlusalusele isikule selgitatud ja tõlgitud. Seega ei olnud tõlgi kaasamine kohustuslik. Kaitsja osas ei osanud menetlusalune isik öelda kaitsja nime ja kui ta ühe nime kirjutas väärteoprotokollile, otsis menetleja advokatuuri kodulehelt selle kaitsja numbrit ja seal oli kirjas vaid lauatelefoni number, millele helistati, kuid mida kella 4 paiku hommikul vastu ei võetud. Seega olid kõik võimalused kaitsjaga kontakti saamiseks ammendatud ja selline võimalus menetlusalusele isikule tagatud. Maakohtu istung 28.11.2016 3 Maakohtu istung oli edasi lükatud, kuna menetlusaluse isiku kaitsjale ei olnud esitada kõiki vajalikke dokumente. Viru Maakohtu 30.11.2016 kirjaga selgitati menetlusalusele isikule, et tema poolt valitud kaitsjat maakohus menetlusse ei luba, kuna viimane on ise süüdistatav Viru Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas. Sama kirjaga kohustati menetlusalust isikut maakohtule koheselt teatama, kas ta soovib ise valida uue kaitsja või soovib kaitsja määramist kohtu poolt. Viru Maakohtu kirjale menetlusalune isik ei vastanud. Maakohtu istung 28.12.2016 Maakohtu istung oli edasi lükatud, kuna menetlusaluse isik taotles kaitsja määramist kohtu poolt. Menetlusalusele isikule selgitati maakohtu poolt tema poolt valitud kaitsja menetlusest kõrvaldamise põhjused. Maakohtu istung 26.01.2017 Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde, palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Alternatiivse nõudena taotles menetlusalune isik rahatrahvi vähendamist. Menetlusalune isik kinnitas, et väärteomenetluse lõpetamise aluseks on järgmised asjaolud: vereproovi ei võetud, tõlki ja kaitsjat ei kaasatud, kinnipidamise põhjust ei selgitatud. Menetlusaluse isiku kaitsja seletas maakohtu istungil, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik tarvitas õlut, seda tunnistab menetlusalune isik ka ise. Tegemist on ettevaatamatuse tõttu toime pandud väärteoga. Menetlusalune isik teadis, et vereproovi uuringuga võib alkoholijoovet tuvastada täpsemalt, seetõttu ta sooviski vereproovi, kuna oli kindel, et ei ole enam joobes. Sellega on seletatav ka menetlusaluse isiku mitterahulik käitumine politseis. Kaitsja leidis, et antud väärteoasjas on alus kohaldada §30 ja lõpetada asi otstarbekuse kaalutlusel. Politsei ei ole käesolevas väärteoasjas lähtunud riigi huvidest majanduslikus mõttes. Varem ei ole menetlusalune isik väärtegusid toime pannud ja tema süü praeguses asjas on väike. Kohtuvälise menetleja esindaja seletas maakohtu istungil, et ei nõustu väärteootsuse tühistamisega ning määratud karistus vastab süüle ja on teoga proportsionaalne. Esindaja ei nõustunud, et menetlusaluse isiku süü on väike. Tegemist oli tõsise rikkumisega, mille tagajärjed võisid olla ohtlikud nii menetlusaluse isiku kui teiste jaoks. Sellises seisundis sõidukit juhtides oli menetlusalune isik ohtlik endale ja ühiskonnale. Alkoholijoobe tuvastamine tõendusliku alkomeetriga on võrdsustatud ekspertiisiga. Tuvastatud joobe näit ei saanud menetlusalusele isikule olla mittemärgatav. Isegi, kui joobe tekitas mingi ravim, ei oleks autot juhtida tohtinud. Väärteokoosseis on olemas ja süü tõendatud. Menetlusnormide rikkumisi toime ei pandud. Tunnistaja M D ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema patrullpolitseinikuna teostas antud väärteoasjas menetlust. Menetlusalust isikut ta ei tundnud ja mingeid 4 isiklikke suhteid nende vahel ei ole. Menetlusalune isik oli nõus läbima puhumistesti tõendusliku alkomeetriga. Peale tulemuse teadasaamist muutus menetlusalune isik, tulemus ei meeldinud talle ja ta hakkas nõudma vereproovi. Samal ajal kinnitas menetlusalune isik, et ta ei salli süstlaid ja satub paanikasse, mistõttu ta verd keeldub andmast. Väärteoprotokoll oli menetlusalusele isikule tõlgitud, tõlgi kaasamist ta ei nõudnud. Tunnistaja suhtles menetlusaluse isikuga vene keeles, mis on ka tunnistaja emakeel. Menetlusalune isik nõudis kaitsjast, kelle nime teadis ta poolikult ja õigesti nime ei mäletanud, numbrit ei öelnud. Politseiametnikud otsisid nime järgi internetist, seal oli antud nime juures kirjas ainult lauatelefoni number, millele tunnistaja ülemus ka helistas, kuid mis ei vastanud. Menetlusalune isik oli kinni peetud, kuna ta peale joobe tulemuse teadasaamist kinnitas, et tal on maja juures teine auto, siis läheb ta kohe koju, võtab võtmed ja jätkab sõitmist teise autoga. Kuna joobes juhtimine on ohtlik, oli isik selle vältimiseks kinni peetud. Kui väärteoprotokoll oli täidetud, sai menetlusalune isik selle kätte ja tal oli võimalik sinna omakäeliselt märkusi ja taotlusi lisada. Ülekuulamisel keeldus ta küsimustele vastamast, seetõttu anti talle võimalus kirjutada omakäeliselt. Õigused olid menetlusalusele isikule tutvustatud kolm korda, tunnistaja poolt ja vene keeles. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Z.O Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

§224

lg.2 alusel.

§224

lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 08.06.2016 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1491646 ja vaidlustatavast 07.07.2016 otsusest väärteoasjas nr.2330,16,002465, on menetlusalune isik rikkunud

§69

lg.3 nõudeid.

§69

lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 5

§69

lg.1 kohaselt tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kohaselt kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 08.06.2016 protokollist koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant 6020 nr.A104566) 08.06.2016 kell 03.28 (näit oli 0,70 mg/l) ja tõendusliku alkomeetriga (Dräger Alcotest 7110 EST nr.ARAF-0027) 08.06.2016 kell 03.49 (näit oli 0,69 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplik lugem 0,64 mg/l). Samast protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, õigust tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, õigust esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Samuti selgitati kontrollile allutatud isikule, et tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Asjaolu, et need õigused olid menetlusalusele isikule selgitatud, on patrullpolitseinik märkinud protokollis ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Menetlusalune isik keeldus protokollile alla kirjutamast, kuid on omakäeliselt sellele märkinud, et jõi 0,5 l õlut. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. isikul Nimetatud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused 08.06.2016 toimunud ülekuulamisel. Menetlusalune isik on alates ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Menetlusalune isik on nii ülekuulamisel kui ka omakäeliselt ülalviidatud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis kinnitanud, et jõi enne autorooli istumist õlut. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud

§224

lg.2 järgi, kuna ta rikkus

§69lg.3.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. 6 Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§224

lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle sanktsiooni keskmise määra. Kuigi väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü

§224

lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata. Nagu nähtub vaidlustatavast 07.07.2016 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste väidetega tahtluse, tuvastatud alkoholikoguse määra, süü suuruse ja joobes juhi tekitatavate ohtude osas. Sellised põhjendused sobivad igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 07.07.2016 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata üle sanktsiooni keskmise määra suurusega rahatrahv. Asjaolu, et alkoholi piirmäär oli

§224

lg.2 ettenähtud peaaegu maksimaalses suuruses, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba

§224lg.2 dispositsioonis.

Samuti ei ole võimalik raskendava asjaoluna käsitleda tahtlust. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik varasemalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest ja kahetsusest. Maakohus leiab, et seega tuleb menetlusalusele isikule mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus arvestab siinjuures 7 menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholijoobe määra. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Vastuseks kaebuse väidetele märgib maakohus järgmist. Asja materjalide ja menetlusaluse isiku enda seletuste kohaselt läbis ta tõendusliku alkomeetriga seotud protseduuri vabatahtlikult. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt olid menetlusalusele isikule selgitatud tema õigused nende protseduuride osas. Asjaolu, et menetlusalune isik nõustus joovet tuvastama tõendusliku alkomeetriga, näitab tema valikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles osas, et seega puudus menetlejal igasugune vajadus ja kohustus toimetada menetlusalune isik veel tervishoiuasutusse vereproovi uuringuks. Alkoholijoobe tuvastamine tõendusliku alkomeetriga võrdsustatakse vereproovi uuringuga, mistõttu mõlema rakendamine ei ole vajalik. Maakohus märkis käesolevas kohtuotsuses juba ülevalpool, et alkoholijoove on menetlusalusel isikul tuvastatud seadusekohaselt. Kaebuse kohaselt ei kaasatud menetlusse tõlki. See kaebuse väide on õige, kuid ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Menetlusalune isik on Vene Föderatsiooni kodanik, kes eesti keelt ei valda. Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kohtuvälise menetleja ametnik suhtles menetlusaluse isikuga vene keeles ja vene keeles andis menetlusalune isik ka ütlusi. Menetlusalune isik on oma allkirjaga ka kinnitanud, et õigused ja kohustused selgitati talle vene keeles ja need on talle arusaadavad. Väärteoasja materjal on vormistatud eesti keeles ja selle tõlkis tunnistaja ütluste kohaselt menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja ametnik vene keelde. Tõlgi kaasamine kohtuvälises menetöluses ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist ja kui kohtuvälise menetleja ametniku keeleoskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.05.2015 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-38-15). Käesolevas väärteoasjas ei nähtu ühestki dokumendist, et menetlusalune isik oleks taotlenud tõlgi kaasamist. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus menetlus vene keeles ja kõik dokumendid tõlgiti menetlusalusele isikule eesti keelest vene keelde kohtuvälise menetleja ametniku poolt. Maakohus peab vajalikuks rõhutada siinkohal, et menetlusalusel isikul oli korduvalt võimalik tõlgi kaasamist kirjalikult taotleda, kuna asja materjalide kohaselt on ta kirjutanud omakäelise seletuse ülekuulamise protokoll, samuti oli talle kätte antud väärteoprotokoll. Menetlusalune isik ei ole tõlgi kaasamist taotlenud. Seega ei olnud kohtuvälisel menetlejal kohustust seda teha. Kaebuse kohaselt ei kutsutud väärteoprotokolli koostamise juurde kaitsjat. See kaebuse väide on samuti õige, kuid ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaitsja nimed on menetlusalune isik väärteoprotokolli kirjutanud väga ebaselge käekirjaga, selles osas nõustub maakohus kohtuvälise menetlejaga. Kahest nimest on tuvastatav üks nimi – V G. Tunnistaja ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kohtuvälise menetleja ametnikud tegid kõik endast oleneva, et nimetatud kaitsjat leida – otsisid advokatuuri koduleheküljelt, tuvastasid õige nime ja ka telefoninumbri, 8 kuhu helistades keegi ei vastanud. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et seega olid kõik võimalused ammendatud ja menetlusalusele isikule oli kaitsjaga ühenduse saamine võimaldatud. Väärteomenetluse seadustiku §19 lg.2 ei peata kaitsja mitteilmumine menetlustoimingu tegemist. Seega oli kohtuvälise menetleja ametnikul õigus viia menetlus lõpule. Vastavalt Isiku kinnipidamise protokollile oli menetlusalune isik kinni peetud 08.06.2016 kell 03.28, kuna ta võis jätkuvalt toime panna väärtegusid. Menetlusalune isik vabastati 08.06.2016 kell 16.45. Tunnistaja ütluste kohaselt maakohtu istungil tekkis vajadus menetlusaluse isiku kinnipidamiseks alles siis, kui menetlusalune isik oli teada saanud alkoholijoobe tuvastamise tulemused ja teatas, et ta läheb koju, võtab teise auto ja jätkab sõitmist. Maakohus leiab, et sellisel juhul ja sellise menetlusaluse isiku käitumise puhul oli kohtuvälise menetleja ametnikul igasugune õigus turvalise liikluse tagamiseks alkoholijoobes sõidukijuhi kinnipidamiseks. Kaebuse väide selle kohta, et ta ei teadnud kinnipidamise põhjust, ei ole õige, kuna kinnipidamise protokolli on see märgitud ja see protokoll on menetlusalusele isikule tutvustatud – menetlusalune isik on sellesse omakäeliselt märkinud isiku nime ja telefoninumbri, kellele kinnipidamisest teatada. Kaebuse väide selle kohta, et menetlusalune isik läks vabatahtlikult politseiautosse, ei ole asjakohane, kuna ei ole seotud kinnipidamise ja selle põhjustega. Kaitsja väidetega, et tegemist on ettevaatamatuse tõttu toime pandud väärteoga ja menetlusaluse isiku süü on väike, maakohus ei nõustu. Alkoholijoobes sõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu, mille puhul menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Alkoholijoobes sõiduki juhtimise puhul, kui alkoholijoobe tuvastamise tulemus on ligilähedane kriminaalsele joobele, ei ole väärteomenetluse lõpetamine otsrabekuse tõttu mõeldav ja millegagi põhjendatud. Maakohus märgib, et pannes toime väärteo, peab menetlusalune isik arvestama karistuse järgnemisega ning see karistus ei saa ega tohi olla kindlasti selline, mille kandmist menetlusalune isik ei taju. Karistus peab ilmselgelt menetlusaluse isiku elukorraldust piirama. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse osas, teha selles osas uus otsus ning kokkuvõttes rahuldada menetlusaluse isiku kaebus. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 9