4-16-8473/16

(233016004138)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Svetlana Hamaza Menetlusalune isik/kaebuse V.H isikukood xxx; elukoht xxx; määratlemata kodakondsus, keskeriharidus, töökoht xxx, kriminaalkorras karistamata esitaja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Ida prefektuuri Narva Väärteoasi V.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Veera Blinova 07.11.2016 üldmenetluse otsusele nr 233016004138 Kohtuistungil osalenud isikud Kaebaja/menetlusalune isik – V.H Kohtuvälise menetleja esindaja – Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistajad – xx, xx, xx ja xx Kohtuistungi toimumise aeg 21.02.2017 RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 1,2 Jätta Vadim V.H kaebus rahuldamata. 1 4-16-8473 Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Veera Blinova 07.11.2016 üldmenetluse otsus nr 233016004138, millega V.H karistati karistusseadustiku § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 25 (kakskümmend viis) trahviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arvele nr EE701700017001577198 №rdea pangas, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 17.aprillist
2. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Veera Blinova koostas 07.11.2016 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,16,004138, mille kohaselt V.H 17.09.2016 kella 00.00 ja 02.10 vahelisel ajal, viibides xxx asuvas korteris, lärmas ja kuulas valjusti muusikat ning häiris sellega korteris 174 elava xxx öörahu. Oma tegevusega rikkus V.H KorS § 56 lg 2 nõudeid, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. V.H pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud tunnistajate xx, xx ja xx ning menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja on KarS § 262 lg 1 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, so summas 100 eurot. 21.11.2016 esitas V.H eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri otsuse täies ulatuses tühistada ja lõpetada menetlus. Kaebuse kohaselt puuduvad väärteoasja materjalides usaldusväärsed tõendid, mis kinnitavad V.H poolt talle süüks pandava väärteo toimepanemist. 03.02.2017 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. 2 4-16-8473 Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuses märgitu juurde. Lisaks menetlusalusele isikule kuulati kohtuistungil tunnistajatena üle xx, xx, xx ja xx. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ning palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse V.H-le ette korrakaitseseaduse § 56 lg 2 ja KarS § 262 lg 1 kohast rikkumist, mis seisnes selles, et 17.09.2016 kella 00.00 ja 02.10 vahelisel ajal, viibides xxx asuvas korteris, lärmas ja kuulas valjusti muusikat ning häiris sellega korteris 174 elava xx öörahu. Oma tegevusega rikkus V.H KorS § 56 lg 2 nõudeid, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. KorS § 56 lg 2 sätestab, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. 17.09.2016 oli laupäev, mistõttu kehtis häiriva müra tekitamise piirang ajavahemikul kl 00.00 kuni 07.
3. KarS §262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Kuivõrd KarS § 262 on blanketne norm, tuleb koosseisulisteks tunnusteks olevate – avaliku koha ja käitumise üldnõuete - sisustamisel lähtuda korrakaitseseaduses sätestad mõistetest. KorS §-st 54 tulenevalt käsitletakse avaliku kohana määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olevat maa-ala, ehitist, ruumi või selle osa, samuti ühissõidukit. Avalikus kohas käitumise üldnõuded on sätestatud KorS 4.ptk esimeses jaos. Sealjuures on kõnealuses jaos sätestatud käitumise nõuded laiendatud teatud juhtudel ka kohtadele, mis ei ole otsesõnu avalikud kohad § 54 tähenduses – nt § 55 lg 1 p-s 5 sätestatud asutuste ruumid või p-s 8 nimetatud piiratud koht. Samuti § 56 lg-s 2 sätestatud muu mitte avalik koht. Seega loetakse § 56 lg-s 2 sätestatud mujal kui avalikus kohas keelatud kestva või korduva teist isikut oluliselt häiriva müra või valgusefektide tekitamist avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumiseks KarS § 262 lg 1 tähenduses. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud süüdistuse tekst vastab formaalselt KarS § 262 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal xxx asuvas korteris ning tal oli külas tunnistaja xx. Seda on kinnitanud nii kaebaja ise kui ka tunnistajad xx ja xx. Samuti ei ole vaidlust selles, et samal ajal oli V.H korteri all paiknevas korteris nr xx xx. Viimast kinnitavad nii xx kui ka tunnistaja xx ütlused. Vaidlus on üksnes selles, kas kaebaja tekitas korteris olles müra, mis häiris korteris nr xx elava tunnistaja xx öörahu, või mitte. Kaebaja eitas müra tekitamist ning selgitas toimunut järgnevalt. 16.09.2016 umbes kl 23.00 paiku tuli minu juurde tuttav. … Me istusime, jõime pudelit õlut, rohkem alkoholi meil kaasas ei ole olnud. Oli umbes 0,5 liitrit iga isiku peale. Edaspidi istusime ja suhtlesime ja taustaks töötas televiisor. 3 4-16-8473 Telekanaleid vahetasime suvaliselt, mängis nii muusika kui ka filmid. Suhtlesime umbes 5 tundi ja teler töötas taustal. 17.09.2016 kl 2.15 öösel helistati mulle uksekella ja ma avasin. Ukse taga seisis politseipatrull. Politseipatrull ütles, et ma häirin öörahu ja saabus kaebus naabrinaiselt, kes elab korteris xx. Ma võin eksida korteri numbris, ühe sõnaga kaebus saabus xxx. Ma seletasin politseipatrullile, et meie muusika ei mängi valjusti ja see ei saa häirida öörahu. Ma tegin politseinikele ettepaneku siseneda korterisse ja hinnata olukorda, millest nad loobusid. Oli kaks politseinikku, üks neist oli naisterahvas ja ta ei tahtnud mind kuulata, nimelt minu ettepanekut siseneda korterisse ja hinnata olukorda, olles võimu esindaja. See naispolitseinik hakkas mind ähvardama sellega, et mind toimetatakse arestimajja kui ma ei lõpeta oma rääkimist. Teine politseinik, kes on täna tunnistajaks pehmendas olukorda ja tegi mulle ettepaneku teha muusika vaiksemaks, mis kõlas töötavast telerist. Ma läksin tuppa, tegin natukene vaiksemaks, mille peale meespolitseinik pakkus, et sellest on piisav. Seejärel politseipatrull lahkus. V.H ütlustest järeldub, et kõnealusel ajavahemikul tema korteris töötas teler, vaadati filme ja kuulati muusikat. Kuid V.H hinnangul ei mänginud muusika nii kõvasti, et see saanuks häirida naabrite öörahu. Kohtule esitatud kaebuses märkis V.H, et neil on xx ammused konfliktsed suhted ning ta võib oletada, et xx esitas politseile valeteate just tulenevalt nendevahelistest eelnevatest konfliktidest. Kohtuistungil antud ütlustes V.H aga eitas varasemaid konflikte xx, öeldes, et Ei olnud, välja arvatud üks juhtum kui ta tuli ja see ei olnud konflikt. Ta käis minu juures varem ja ütles minu lapse kohta, kes elab 50% oma ajast minu korteris, et ta (laps) mängib liiga valjusti minu juures. Mina ütlesin selle peale, et olen küll üllatunud, kuid me püüame vaikusest kinni hoida. Tunnistaja xx ütlustest nähtuvalt oli tema isikuks, kes oli kõnealuste sündmuste ajal V.H külas. Tunnistaja sõnul me istusime ja vestlesime ja muusikat ei ole olnud. Lihtsalt mängis muusika telekanal. Olime suhtlemas ja jõime ühe või kahe õllepudeli ära, täpset kogust ei mäleta. Samuti käisime rõdul suitsetamas ja suhtlesime ka. Põhimõtteliselt muusika ei mänginud valjusti. Mõni aeg hiljem tuli politseipatrull ja Vitali kutsuti trepimademele. Pärast seda tuli ta tagasi. Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt laekus häirekeskusesse teade, et aadressil xxx mängib valjusti muusika. Tunnistaja läks politseiametnikuna kohale ning tema selgituste kohaselt: olles trepimademel korterist oli hästi kuulda mängivat muusikat ja korterist kostuvaid hääli. Koputasime uksele. Keegi ei avanud ust, siis helistasime uksekella, mis oli selle ukse kõrval. Ukse avas noormees, kes nimetas end korteri omanikuks ja hiljem esitas dokumendid V.H nimele. Pärast seda hakkasime vestlema Vitaliga, kes oli visuaalselt alkoholijoobes. Talle tehti ettepanek muusika väljalülitamise kohta kuna naabritelt saabus kaebus. Isikule olid selgitatud seaduse normid. … Seejärel tegi Vitali muusikat vaiksemaks. Pärast seda tulime selle isiku juurde, kes tegi väljakutse. Korteriust avas meile Julia, kelle süles oli väike laps, kes sel ajal jonnis. Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt oli tema isikuks, kes edastas häirekeskusesse eelnimetatud teate. Tunnistaja rääkis kohtuistungil, et 16.09.2016 öösel vastu 17.09.2016 olime perega kodus ja ei saanud magada. Mina laps oli tol ajal 1 aasta 7 kuu vanune. Meie korter asub nii, et igas toas on kuulda lärmi, mis kostab meie kohal olevast korterist. Me ootasime päris kaua, kuid peale kl 2 öösel, kui laps oli juba närvis ja pikalt nuttis, ma helistasin numbrile
4. Tahan öelda, et ma tegin seda kuna sama nädala sees oli samasugune olukord, kui me magasime juba öisel ajal, kuid meid äratas valjusti mängiv muusika. Siis ma läksin meie naaber Vitali juurde, kes elab üleval, ja palusin tal keerata muusika vaiksemaks, kuna see segas meid puhkamast. Ta oli väga üllatunud, kuid muusikat lülitas välja. Laupäeval tekkis selline olukord, kui olen kuulnud, et korteris viibis mitu isikut ja kartsin sama küsimusega minna korterisse. Eelnevast nähtuvalt kinnitavad kõik neli isikut (sh kaebaja ise), et kaebaja korteris mängis 4 4-16-8473 süüdistuses märgitud ajal muusika. Korteris viibinud V.H ja xxxi sõnul ei mänginud muusika valjusti. Samas alumises korteris viibinud Paju ning kaebaja ukse taga olnud xxx ütluste kohaselt kostus muusika nii alumisse korterisse kui ka korteri ukse taha. V.H naaberkorteris nr xx elava tunnistaja xxx ütluste kohaselt ei kuulnud tema V.H korterist üldse mingit lärmi või muusikat. Siinkohal tuleb aga arvestada asjaolu, et xxx selgitustest nähtuvalt paikneb V.H elutuba tunnistaja korterist eemal ning ühine vahesein on neil koridoris ja magamistoas, mitte aga elutoas. Seega V.H elutoas tekitatud heli ei pruugi tunnistaja magamistuppa kostuda samaväärsel tasemel kui vahetult V.H elutoa all paiknevasse eluruumi. Olles hinnanud kõikide isikute ütlusi kogumis, leiab kohus, et puudub alus kahelda tunnistajate Paju ja Pustenko ütluste tõepärasuses fakti osas, mis puudutab 17.09.2016 V.H korterist naabreid häiriva muusika kostumist. Seda enam, et V.H ise ei eita muusika kuulamist. Kuid ilmselgelt ei hoolinud V.H sealjuures, et tema korteris tekitatavad helid kostuvad kergesti alumisse korterisse. Fakti, et V.H ettekujutus korteris tekitatud heli levimise osas ei pruukinud olla adekvaatne, kinnitavad tema enda ütlused, mille kohaselt oli V.H jaoks üllatuslik, et tema lapse poolt mängimine käigus tekitatud helid kostusid alumisse korterisse määral, mis häiris seal elavaid inimesi. Kuivõrd see teadmine oli temani jõudnud enne käesoleva menetluse esemeks olevat vahejuhtumit, pidi V.H mõistma, et tema korteris tekitatud helid on alumisse korterisse hästi kuulda ning seda hoolimata väidetavast helikindla katte paigaldamisest. Kõike eelnevat arvestades on kohtu hinnangul tuvastatud V.H tegevuses KarS § 262 lg 1 koosseisuliste tunnuste esinemine – so KorS § 56 lg-s 2 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis seisnes ajavahemikul kl 00.00 kuni 02.10 teisi inimesi häirival viisil oma elukohas muusika mängima panemises (st müra kestvas tekitamises). Vastav tegu oli pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega. V.H oli varasemast teadlik, et tema korteris tekitatud helid on alumisse korterisse hästi kuulda ning tegemist oli öise ajaga, mil ümberringi valitseva vaikuse tõttu on igasugune müra eriti hästi kosta. Neil asjaoludel pidi V.H mõistma ja ka mõistis, et oma tegevusega võib ta häirida alumises korteris elavate inimeste öörahu. Karistusseadustiku § 262 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni sada trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on oma otsuses määranud karistuseks rahatrahvi oluliselt alla keskmise määra so 25 trahviühikut. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud asjas puuduvad nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Rikkumise raskust hinnates arvestab kohus, et müra tekitamine toimus ilma reaalse vajaduseta ning tahtlikult alumises korteris elavate inimeste öörahu häirides. Teisalt ei olnud aga müra tase niivõrd tugev, et see oleks kostunud naaberkorterite nendesse ruumidesse, millel puudub V.H korteriga ühine vahesein. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mis on kõnealuse süüteokoosseisu kontekstis keskmisest madalama raskusega ning väärib seetõttu ka keskmisest madalamat karistust. Võttes siinkohal arvesse ka asjaolu, et kaebajat ei ole varasemalt analoogsete rikkumiste eest karistatud, on kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine alla keskmise määra, so 25 trahviühiku ulatuses, igati proportsionaalne. 5 4-16-8473 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jätab kohus V.H kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 6