Obsah (6)

§ 124§ 201§ 100§ 90§ 94§ 91

Väärteoasi nr 4-17-997 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2017. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-997 Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi

) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, selle eest, et tema 01.02.2017. a kell 18.03xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas juhtis mootorsõidukit Renault Megane Scenic, registreerimismärgiga xxxxxx, omamata seejuures vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa xxxxxxxxxkehtivuse lõppemisega alates 14.12.

1. a. 15.02.
2. a esitas J.K kohtule kaebuse, milles taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist 65% ulatuses ja määratud rahatrahvi asendamist summaga 35 eurot. Kaebusest nähtuvalt juhtis J.K mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust, kuna juhtimisõigus oli aegunud. J.K osundab, et tema tegevuse eesmärk ei olnud kehtivaid seadusi rikkuda ega ka muul viisil pahatahtlikku käitumist üles näidata. J.K kahetseb, et pani enese hooletuse tõttu toime rikkumise. Ühtlasi lubab J.K edaspidi jälgida sarnaseid tähtaegade lõppemisi erilise hoolega. J.K osundab, et varasemalt on ta liiklusseaduse järgmisel olnud hoolas ja viimase 10 aasta jooksul ei ole rikkumisi esinenud. Kohus nõudis VTMS § 116 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurilt välja väärteotoimiku (tl 11). Tartu Maakohtu 08.03.
3. a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja palus muuhulgas kohtuvälisel menetlejal esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta (tl 1). Kohtuväline menetleja taotles kirjalikus seisukohas J.K kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Menetlusalune isik on oma ütlustega kinnitanud, et juhtis autot kehtetu juhiloaga ning antud ütlusi kinnitanud oma allkirjaga. Lisaks leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on väärteo toimepanemist kinnitanud ka kohtule esitatud kaebuses. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga, väljavõttega politsei andmebaasist MISP2 ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse esitajaga asjaolus, et J.K pani

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toime hooletusest, kuid on seisukohal, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik saanud rikkumist vältida. Kohtuväline menetleja osundab Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-18-10, millest tuleneb, et juhiloa kehtetus tingib juhtimisõiguse puudumise. Kohtuväline menetleja leiab, et J.K süüd saab pidada väikeseks.

§ 201

lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratakse rahatrahv ka nendele isikutele, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on nende isikute süü, kes pole kunagi omanud juhtimisõigust, oluliselt suurem, kui J.K süü käesoleva väärteo toimepanemisel.

§ 201

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi 200 trahviühikut, s.o 800 eurot või aresti. Kohtuväline menetleja määras J.K-le karistuseks rahatrahvi 25 trahviühikut, 2 s.o 100 eurot. Seega kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule rahatrahvi vaid 1/8 ulatuses maksimaalsest sanktsioonist. J.K-le määratud karistus jääb sanktsiooni alammäära. Menetlusaluse isiku juhilubade kehtivusaeg lõppes rohkem kui 2 kuud enne tema kinnipidamist politsei poolt. Juhilubade vahetamise eesmärk on muuhulgas tagada liiklusohutust. Juhilubade vahetamisel kontrollitakse, kas isik jätkuvalt vastab

§ 100lg-s 1 sätestatud tingimustele.

Seega ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul tegemist pelgalt formaalse rikkumisega, vaid nõue omada kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti kannab endas ka liiklusohutuslikku tagamõtet. Kohtuväline menetleja osundab kohtu varasemale praktikale, mille kohaselt mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu nõuab mootorsõiduki juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate nõuete järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmisel võib viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda, kui ka kaasliiklejate suhtes. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled ei ole avaldanud soovi asja arutamisest kohtuistungil osa võtta, on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
2. Kohus teavitas menetlusalust isikut ja kohtuvälist menetlejat väärteoasja arutamisest kirjalikus menetluses ning tegi teatavaks kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja (tl 29). VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja 01.02.
3. a kiirmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja J.K kaebus rahuldamata. 2.

§ 201

lg 1 näeb ette karistuse kohaldamise mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 90

lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 94

lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

§ 124

lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 01.02.2017. a kell 18.03 juhtis J.K xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas, Jõgeva maakonnas mootorsõidukit Renault Megane Scenic, registreerimismärgiga xxxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vaidlust ei ole ka selles, et J.K juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa xxxxxxxx kehtivuse lõppemisega alates 14.12.

1. a. Kohtu hinnangul kinnitavad väärteoasjas kogutud tõendid, et J.K juhtis väärteokirjelduses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste (tl 18) kohaselt teostas ta 01.02.
2. a koos liikluspolitseinik xxxxxxxxxxxJõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, xxxxxxxxxxxxxliiklusjärelvalvet. Patrullekipaaž kontrollis Kuuse tänava suunas liikunud mootorsõiduki Renault Megane Scenic, 3 registreerimismärgiga xxxxxxx Kontrollimise käigus selgus, et mootorsõidukit juhtis J.K ning juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. J.K tunnistas oma süüd. Tunnistaja ütlusi kinnitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 17). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et J.K kõrvaldati 01.02.
3. a alates kella 18.03st kuni kõrvaldamise aluse ära langemiseni sõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 3 alusel - J.K puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

E-teenused detailandmete päringust (seisuga 01.03.

1. a) J.K kohta nähtub, et J.K juhtimisõigus on taastunud 02.02.
2. a ning juhiluba nr xxxxxxxx (kategooriad A, B, C, T) kehtivusega kuni 01.02.
3. a on J.K-le kätte antud 04.02.
4. a (tl 19-20). Seega J.K juhtimisõigus on taastatud pärast 01.02.
5. a. Lisaks eelviidatud tõenditele on väärteoasjas tõendiks ka J.K enda ütlused (tl 16). J.K ütluste kohaselt juhtis ta 01.02.
6. a autot kehtetu loaga. J.K esitatud kaebuses on ta samuti nõustunud, et ta juhtis 01.02.
7. a mootorsõidukit omamata kehtivat juhiluba. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas juhtis J.K mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. J.K puudus juhtimisõigus, kuna tema juhtimisõigus oli

§ 124lg 3 p 1 alusel peatunud seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega.

Vaidlust ei ole selles, et J.K juhiloa kehtivus lõppes 14.12.

1. a. Seega on J.K 01.02.
2. a mootorsõidukit juhtides ilma kehtiva juhiloata rikkunud

§ 90lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet.

Sellest tulenevalt on tuvastatud

§ 201lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

1. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et J.K on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kaebusest nähtuvalt pani J.K rikkumise toime hooletusest, kuna ei jälginud dokumendi kehtivuse lõpptähtaega (tl 3). J.K omab T-kategooria juhtimisõigust alates
2. aastast ja B-kategooria juhtimisõigust alates
3. aastast (tl 19-20). Seega on J.K pikaajaliste kogemustega sõidukijuht. Seetõttu peab ta olema teadlik, et mootorsõidukit juhtides peab juhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Samuti on pikaajalise sõidukogemustega juhile teada, et juhiloal on kehtivusaeg ja selle lõppemisel juhtimisõigus peatub, st mootorsõidukit juhtida ei tohi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli J.K unustanud kontrollida juhiloa kehtivust, mistõttu ta ei olnud kuni politsei poolt antud asjaolule tähelepanu juhtimisele teadlik sellest, et tal puudub seadusest tulenevalt juhtimisõigus. Kohus leiab, et väärteomenetluse käigus kogutud andmetest ei saa järeldada, et J.K on väärteo toime pannud tahtlikult KarS § 16 mõttes. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja hinnanguga, et J.K on väärteo toime pannud ettevaatamatusest KarS § 18 lg 3 mõttes, s.o hooletusest. Kuigi J.K ei kontrollinud juhiloa kehtivusaega, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda tegema ning kehtivusaja lõppemisel võtma ette konkreetseid meetmeid juhtimisõiguse olemasolu tagamiseks või mitte juhtima mootorsõidukit ilma kehtiva juhiloata. J.K jättis aga vajaliku hoolsuskohustuse täitmata. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et J.K juhiluba kaotas kehtivuse juba 14.12.
4. a, seega oli J.K juhtimisõigus kuni tema kinnipidamiseni 01.02.
5. a peatunud olnud pikka aega. 4
6. Eeltoodust tulenevalt on J.K toime pannud

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 5. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201

lg 1 kohaselt karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja määras J.K-le karistuseks 25 trahviühikut, s.o 100 euro suuruse rahatrahvi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et määratud karistus vastab J.K süüle. Kohus on seisukohal, et J.K süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Esiteks on kohus tuvastanud, et J.K pani väärteo toime ettevaatamatusest (hooletus). Kohus peab oluliseks, et varasemalt ei ole J.K puhul esinenud probleeme liikluseeskirjade täitmisega. J.K puuduvad varasemad rikkumised. J.K oli mootorsõiduki juhtimisõigus peatunud juhiloa nr ET 254144 kehtivuse lõppemisest, s.o alates 14.12.2016. a kuni 02.02.2017. a, seega kokku 46 päeva. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et juhiloa kehtivuse lõppemise tõttu mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on kõige kergem

§-s 201 sätestatud väärteo toimepanemise vorm. Seda põhjusel, et

§ 201

järgi karistatakse muuhulgas isikuid, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnudki. Seega, võrreldes erinevaid teoalternatiive, leiab kohus, et J.K poolt toimepandud rikkumine ei ole raske. Samas on kohtu arvates oluline, et juhiloa vahetamisel ei kontrollita üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele kehtivusnõuetele, vaid ka seda, kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt

§ 100

lg-s 1 loetletud j uhtimisõiguse andmise tingimustele (kas isiku alaline elukoht on Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud, kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt taastas Maanteeamet J.K juhtimisõiguse juba 02.02.

1. a, s.o rikkumise toimepanemisele järgnenud päeval ning kümneks aastaks, s.o kehtivusega kuni 01.02.
2. a. See kinnitab, et J.K sai aru oma rikkumisest ning võttis koheselt tarvitusele meetmed juhtimisõiguse taastamiseks. Samuti nähtub J.K kaebusest, et J.K lubab tulevikus olla hoolsam juhiloa kehtivusaja jälgimisel. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates J.K-le määratud rahatrahv proportsionaalne toimepandud teoga, vastab J.K süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Määratud rahatrahv on alammäära lähedane.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.02.
4. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 249017000185 tuleb jätta muutmata ja J.K kaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5