Obsah (6)

§ 156§ 155§ 132§ 120§ 133§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasja number 4-15-519 Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasi N.Z-i kaebus Ida Prefektuuri otsuse

§ 156

lg 11 nimetatud juhul.

§ 155

lg 2 kohaselt 1 on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 30.12.2014 otsusega väärteoasjas nr 2440,14,009186 määrati menetlusalusele isikule N.Z-ile liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 59 trahviühikut, s.o 236 eurot ning lisakaristusena LS § 227 lg 5 p1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks, sest N.Z 10.12.2014 kell 11.37 xxxx maakonnas xxxxx vallas xxxx maantee 80-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 123 km/h+/-5km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h, seega ületas N.Z lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamisega 21 kuni 40 km/h rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku ütluste ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik tunnist as süüd, kuid selgitas, et sõitis esmakordselt Eestis viibivatele lastele vastu. N.Z palus alles jätta endale juhiluba, kuna ta käib tööl 17 km kaugusel, palus piirduda rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Keskmise kiiruse suurenemine 1 km/h võrra suurendab õnnetuste riski 3 %. Oma tegevusega menetlusalune isik seadis ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusalust isikut on juba varasemalt kahel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest (toimikusse lisatud karistusregistri väljavõte) s.h. on teda karistatud ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasemate õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid määratud karistused pole pannud teda seadusekuulekamalt käituma. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et lastele järele sõitmine ei anna õigust lubatud sõidukiirust ületada.
2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule 26.01.2015 kaebuse menetlusalune isik N.Z ning kohtu nõudel täiendas ning täpsustas kaebust 08.10.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 30.12.2014 otsus väärteoasjas nr: 2440,14,009186 vaidlustatakse osaliselt lisakaristuse osas. Menetlusalune isik põhjendab oma kaebust järgmiselt: „Õigusrikkumine oli ettekavatsemata. 20 km kaugusel elav ema on voodihaige, kes vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet ning ise viibin ambulatoorsel ravil ning käin raviprotseduuridel. Sellest tulenevalt on hädavajalik igapäevane isikliku autotranspordi kasutamise võimalus“. N.Z kinnitab, et rahatrahv 236 eurot on tasutud ning kaebusele on lisatud rahatrahvi tasumist tõendav maksekorraldus. Samuti on kaebusele lisatud perearsti tõendid menetlusaluse isiku ja tema ema tervisliku seisundi kohta. Kaebuses palutakse tühistada eelnimetatud otsus lisakaristuse osas. Menetlusalune isik märgib, et kohtuistungil osaleda ei soovi ning rahaline seis ei luba kasutada esindajat. 2
4. Kohtuväline menetleja oma vastuskirjas jääb väärteo otsuses avaldatud seisukoha juurde, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse osas ning karistuse määramisel arvestati kõikide asjaoludega. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Lisaks märgib kohtuväline menetleja oma vastuskirjas, et menetlusaluse isiku poolt kaebusele lisatud tõenditest ei nähtu, kas menetlusalune isik on määratud ööpäevaringselt ema eest hoolt kandma. Menetlusaluse isiku enda tervisliku seisundi tõttu ilmselt see võimalik ei ole, kuna ta vajab ise pikaajalist ravi. Kindlasti on mõistlik ja arusaadav, et menetlusalune isik ise ka oma haige ema eest hoolt kannab, kuid seejuures peab isik hoolas olema ka liikluses ja oma käitumisega selgelt välja näitama, et ta on seaduskuulekas ja ei ohusta oma tegevusega teisi liiklejaid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 132

p 1 ning § 120 lg 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta otsus väärteoasjas 2440,14,009186 muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 133

p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. 6. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. 7. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.Z-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: väärteoprotokoll, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja Andri Karp ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku 3 ülekuulamise protokoll. KarS § 2 lg 2 sätestab, et isikut karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik N.Z pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik N.Z juhtides mootorsõidukit kiirusega 123 km/h +/- 5 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, möönis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Menetlusalune isik on oma süüd ise tunnistanud. Seega ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel.

1. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavateks asjaoludeks on, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning kahetses oma tegu. Kohtuvälise menetleja otsusega on menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahv 59 trahviühikut, s.o 236 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest mõnevõrra suurem. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv proportsionaalne teo toime pannud isiku ning teo iseloomu suhtes olukorras, kus isikul on karistusregistri andmete kohaselt kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 alusel. N.Z on kohtule tõendanud, et rahatrahv on vaatamata kaebuse esitamisele tähtaegselt tasutud. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku suhtes kohaldanud ka lisakaristust võttes temalt sõiduki juhtimisõiguse 1 kuuks. Kohus, arvestades karistuse määramisel üld- ja eripreventiivseid eesmärke leiab, et N.Z-i puhul on piisav piirduda rahalise karistusega, et mõjutada menetlusalust isikut hoiduma edasistest liiklusseaduse nõuete rikkumistest ja seda olukorras, kus N.Z-i enda ning tema pereliikme tervislik seisund ja olukord nõuavad isikliku transpordivahendi igapäevase kasutamise võimalust.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133-135 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullija liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Linduse 30.12.2014 otsuse väärteoasjas nr 2440,14,009186 osaliselt lisakaristuse osas jättes eelnimetatud otsuse põhikaristuse osas muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4