xxx, isikukood xxx, elukoht xxx Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 22.09.2015 otsus väärteoasjas nr.2330,15,005486 P.J-i karistamise osas
summas 800 (kaheksasada) eurot ja lisakaristusena
lg.3 p.1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 3 (kolm) kuud – tühistada osaliselt, s.o. põhikaristuse suuruse ja lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas.
summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
lg.3 p.1 alusel kohaldada P.J-ile lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) kuu. 1 Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 22.09.2015 otsus väärteoasjas nr.2330,15,005486 muutmata. P.J-i kaebus rahuldada osaliselt.
alusel on P.J kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates selle tegemisest 30.10.2015. Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Edgar Kesvatera koostas 29.08.2015 väärteoprotokolli nr. AB 1450315 P.J-i kohta selles, et viimane juhtis 29.08.2015 kell 02.23 Sillamäe linnas Kesk tn. 59 maja juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,51 +/- 0,05 mg, seega mitte vähem kui 0,46 mg/l. Sellega rikkus P.J
lg.3 nõudeid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 22.09.2015 otsusega väärteoasjas nr.2330,15,005486 määrati P.J-ile
summas 800 € ja lisakaristusena
Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puudusid. P.J esitas 12.10.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas ja vähendada rahatrahvi suurust. Kaebuse kohaselt on väärteoprotokollis valesti märgitud õigusnormiks
Lisaks sellele töötab kaebuse esitaja peres üksinda, peres kasvab alaealine laps. Juhtimisõiguseta ei saa kaebuse esitaja toita oma peret. Kaebuse esitajale jäi arusaamatuks, mis põhjusel kohaldati lisakaristust, kuna kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 28.10.2015 kirjalikus vastuses nr.3.11.129583-6 on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebus rahuldamata. 2 Vastuse kohaselt on kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et tegemist on raske liiklusalase süüteoga. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et isik pani väärteo toime otsese tahtlusega. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on mootorsõiduki juhtimise õigust vaja seoses tööülesannetega, peaks tal iga päev liikluses osaledes meeles olema. Menetlusalune isik peaks ise tegema kõik selleks, et ta järgiks liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka oma rahalised vahendid. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset ega tõendeid, et tema tööülesannete täitmine sõltub juhtimisõiguse olemasolust. Kuna menetlusalust isikut oli varem karistatud
järgi, oli kohaldatud lisakaristus. Kaebuse väide selle kohta, et väärteoprotokollis oli valesti märgitud õigusnorm, ei vasta tõele. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et P.J-i kaebus on osaliselt põhjendatud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 28.10.2015 kirjalikust vastusest nr.3.11.129583-6 Viru Maakohtu 26.10.2015 päringule nr.4-15-8646 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. 3 Nagu nähtub 29.08.2015 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1450315 ja vaidlustatavast 22.09.2015 otsusest väärteoasjas nr.2330,15,005486, on menetlusalune isik rikkunud
Alates 01.07.2014 kehtiva
lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt alates 01.07.2014 kehtiva
lg.1 tuvastatakse joobeseisundi või sama paragrahvi lg.3 nimetatud piirmäära ületamine Korrakaitseseaduses sätestatud korras. Vastavalt Korrakaitseseaduse §38 lg.1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 29.08.2015 protokollist koos väljatrükiga, on alkoholijoove menetlusalusel isikul tuvastatud indikaatorvahendiga (AlcoQuant s/n A111230) 29.08.2015 kell 02.23 ja tõendusliku alkomeetriga (A lcotest 7110 MK III EST nr.ARDF-0053) 29.08.2015 kell 02.41 – 02.44. Indikaatorvahendi näit oli 0,50 mg/l ja tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,46 mh/l. Samast protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule oli protokoll allkirja vastu tutvustatud ja ta nõustus näitudega ning vereproovi uuringut ei nõudnud. Maakohus leiab, et eeltooduga on alkoholijoove menetlusalusel väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud seadusekohaselt. isikul Nimetatud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused ja kaebuse väited. Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud
lg.2 järgi, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. 4 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 200 trahviü hiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse üle sanktsiooni keskmise määra. Kuigi väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü
lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas ei ole kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata. Nagu nähtub vaidlustatavast 22.09.2015 otsusest, on kohtuvälin e menetleja karistuse määramist põhjendanud üleüldiste väidetega joobes juhi tekitatavate ohtudega. Selline põhjendus sobib igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 22.09.2015 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata üle keskmise suurusega rahatrahv. Asjaolu, et alkoholi piirmäära oli ületatud, ei saa olla raskendavaks asjaoluks, kuna see sisaldub juba
Kohtuvälise menetleja 28.10.2015 kirjalikus vastuses kaebusele on küll viide asjaolule, et menetlusalust isikut on varem karistatud
järgi, kuid maakohus leiab, et sellekohane väide tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlustatavas 22.09.2015 otsuses puuduvad igasugused viited varasematele karistustele. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et karistuse määramisel on otsuse tegemisel arvestatud varasemate karistustega. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslik alus olemas. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem. Kuna käesolevas väärteoasjas puuduvad andmed varasemate karistuste kohta, siis tuleb kõigepealt lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ning menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisest ja kahetsusest. Menetlusalune isik on oma kaebuses taotlenud rahatrahvi suuruse vähendamist. Maakohus leiab, et kaebuse sellekohane taotlus on põhjendatud ja 5 kuulub rahuldamisele. Maakohus arvestab siinjuures menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust alates esimesest ülekuulamisest, samuti seda, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsusest nähtuvalt selle tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku varasemate karistustega. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv veidi alla keskmise sanktsiooni määra, s.o. 120 trahviühiku ulatuses.
lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule
lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Küll aga leiab maakohus, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses põhjendanud lisakaristuse kohaldamise tähtaega. Vaidlustatavast 22.09.2015 otsusest nähtub, et lisakaristust kohaldatakse menetlusalusele isikule, lähtudes sellest, et menetlusalune isik pani süüteo toime otsese tahtlusega. Maakohus leiab, et igasugune karistamine, s.h. lisakaristuse kohaldamine karistusena, peab lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest. Samas tuleb iga karistuse puhul alati eraldi põhjendada selle suurust ja kohaldamise tähtaega. Ka samalaadsete karistuste määramisel/mõistmisel peavad karistused olema diferentseeritud ning nende määramise/mõistmise põhjendused selged ja arusaadavad. Käesolevas väärteoasjas sellised põhjendused lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad. Arvestades menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi piirmäära ületuse suurust, samuti tema kahetsust ja andmete puudumist varasemate karistuste kohta, leiab maakohus, et põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine alla miinimummäära. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas, vähendada lisakaristuse kohaldamise tähtaega ning mõista menetlusalusele isikule lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu. Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud asjaolule, et juhtimisõigust on tal vaja seoses tööülesannete täitmisega. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et antud väärteoasjas ei ole menetlusalune isik esitanud ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks. Vastavalt Riigikohtu seisukohale ei saa juhtimisõigust ära võtta vaid isikult, kes kasutab sõidukit seoses liikumispuudega (vt. ka Riigikohtu 30.04.2010 lahendit kohtuasjas nr.3-1-1-26-10). Töökoha olemasolu ja 6 selle säilimine ei ole käesolevas väärteoasjas sellised asjaolud, mis kaaluvad üles toimepandud süüteo raskuse. Kaebuse väide selle kohta, et väärteoprotokollis on valesti viidatud
Alates 01.07.2014 kehtib
Seetõttu on väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse viide
Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse ja lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas ja teha nendes osades uus otsus. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.