) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib
lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (
§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.6
kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.7
lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.M toime pannud kuriteona jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimise, tema kohta andmete kogumise eesmärgil KarS § 137 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles isik, kel puudus jälitustegevuseks
lõikest 1 tulenev seaduslik õigus, teostas ise ning ka grupis koos M.M , O.A ja K.K.ga , kellel samuti jälitustegevuseks seaduslikku õigust ei olnud,
lõikes 1 sätestatud jälitustoimingut – varjatud jälgimist – teeseaduse täitmise üle järelevalvet teostavate politseiametnike liikumissuuna, asukoha ja tegude üle nende kohta andmete kogumise eesmärgil alljärgnevalt: - 26.06.2013 kell 20:08 kuni 21:16 jälgis M.M eelnimetatud politseiametnike tegevust Viljandi linnas ja selle ümbruses, kandes politseinike liikumissuunast, asukohast ja tegudest eelnevate kokkulepete kohaselt jooksvalt ette metsaveoettevõtete huvides vastavat infot koondavale ja levitavale B.M. - 27.06.2013 kell 12:37 kuni 19:14 jälgis O.A eelnimetatud politseiametnike tegevust Viljandi ja Valga maakonnas, kandes politseinike liikumissuunast, asukohast ja tegudest eelnevate kokkulepete kohaselt jooksvalt ette metsaveoettevõtete huvides vastavat infot koondavale ja levitavale B.M. - 03.07.2013 kella 14:30 paiku jälgis B.M eelnimetatud politseiametnike tegevust Pärnumaal, Sauga alevikus, et tema tööandja lubatust raskema koormaga metsaveoauto saaks samal ajal teist teed pidi Kilingi-Nõmme suunas sõita. - 25.07.2013 kell 10:21 kuni 10:28 jälgis K.K eelnimetatud politseiametnike tegevust Pärnu linnas, kandes politseinike liikumissuunast, asukohast ja tegudest eelnevate kokkulepete kohaselt jooksvalt ette metsaveoettevõtete huvides vastavat infot koondavale ja levitavale B.M. 2 - 05.08.2013 kell 16:50 kuni 17:42 jälgis O.A eelnimetatud politseiametnike tegevust Viljandi maakonnas, kandes politseinike liikumissuunast, asukohast ja tegudest eelnevate kokkulepete kohaselt jooksvalt ette metsaveoettevõtete huvides vastavat infot koondavale ja levitavale B.M. M.M lt, O.A elt ja K.Klt politseinike tegevuse kohta andmeid saades oli B.M teadlik, et M.M , O.A ja K.K olid vastava informatsiooni saanud politseiametnike liikumist ebaseaduslikult jälgides. M.M lt, O.A elt ja K.Klt saadud ja enda poolt kogutud andmeid kasutas B.M oma tööandja metsaveoautode töömarsruutide planeerimiseks ja edastas neid andmeid ka teistele metsavedudega tegelevate äriühingute esindajatele. Andmete tsentraalse kogumise ja edastamise eesmärgil oli B.M M.M , O.A e ja K.Kga eelnevalt kokku leppinud, et viimased teavitavad teda andmetest, mida nad teeseaduse täitmise üle järelevalvet teostavate politseiametnike tegevust jälgides koguvad, saades vastutasuks lühisõnumiga teavitusi nendest andmetest, mida on kogunud teised metsavedudega tegelevate äriühingute esindajad. Vastavate teavituste laialisaatmiseks kasutas B.M AS EMT lühisõnumikeskuse teenust. Teabe kogumise ja levitamise eesmärgiks oli vältida B.M tööandja ning teiste metsavedudega tegelevate äriühingute raskeveokite kontrollimist teeseaduse täitmise üle järelevalvet teostavate politseiametnike poolt, kuivõrd see võinuks kaasa tuua õigusrikkumiste tuvastamise. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 137 lg 1 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 150 päevamäära (päevamäär 11.90 eurot) ehk summas 1785 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.09.2013 (1 päev ehk 3 päevamäära). Seega on ärakandamata karistuseks 147 päevamäära suurune rahaline karistus ehk summas 1749.30 eurot. KarS § 66 lõigete 1 ja 3 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga 10 (kümme) kuud, s.o 174.93 eurot kuus. KarS § 74 lõike 6 kohaselt jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistus, s.o 08.05.2012 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 298 lõike 1 järgi mõistetud 1 (ühe) aasta pikkune vangistus täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. 3. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud
§-s 239, mille kohaselt k ohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
§-s
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. 4.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad
Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus B.M on kahtlustatavana kinni peetud 12.09.2013, seega on B.M viibinud eelvangistuses 1 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.