Obsah (12)

§ 121§ 274§ 64§ 65§ 76§ 871§ 200§ 68§ 69§ 74§ 199§ 275

Kriminaalasi nr 1-12-6230 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-6230 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 274

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti A.P-le liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.12.2011.

a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust, võrra. A.P-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.06.

1. a ja lõppeb 04.01.
2. a. Tartu Vangla edastas 06.10.
3. a kohtule materjalid A.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 15.10.
4. a edastas Tartu Vangla materjalid A.P suhtes tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu A.P selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. A.P palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, kuna kaks aastat karistusjärgse käitumiskontrolli nõuetele allumiseks on väga pikk aeg. Prokurör ei toeta A.P vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Prokurör toetab A.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Prokurör leidis, et A.P on karistatud kuritegude toimepanemise eest alaealisena ning koheselt hakkas ta kandma pikka vanglakaristust. A.P puhul on suurimaks probleemiks uue kuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal vanglas. Prokuröri hinnangul peab A.P puhul arvestama tema vaenulikku suhtumist ametnikesse. Neli ja pool aastat vangistust ei ole mõjutanud A.P. Prokurör leiab, et A.P varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et A.P vajab karistusjärget käitumiskontrolli. Prokuröri hinnangul tuleb A.P suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada kaheks aastaks. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära A.P ja prokuröri, leiab, et Tartu Vangla edastatud materjalid A.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et A.P suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus käsitleb esmalt A.P karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimust ja seejärel hindab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust.
6. A.P kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

§ 76

lg 3 järgi ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. 2 Käesolevaks ajaks on A.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. A.P karistusaeg lõppeb 04.01.

1. a. Kohtuistung A.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt toimus 29.10.
2. a ja kohus määras määruse teatavaks tegemise ajaks 04.11.
3. a. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, leiab, et A.P enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid tuleb jätta läbi vaatamata, kuna A.P karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik tulenevalt

§ 76lg-st 3.

Juhul, kui kohus otsustaks A.P karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastada, on võimaliku määruse jõustumise ajaks (s.o ajaks, kui A.P reaalselt vabaneks) A.P karistuse kandmata osa vähem kui 2 kuud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad formaalsed alused. 3. Kohus on seisukohal, et A.P suhtes esinevad formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.

§ 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

1. peatüki 1., 2.,
2. ja
3. jaos või
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. ja
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

§ 871lg 1 p-s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Tartu Maakohtu 04.03.2011. a otsusega tunnistati A.P süüdi

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti A.P-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati A.P eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KrMS § 202 lg 6 ja

§ 69

lg 6 alusel loeti karistusest kantuks 60 tundi üldkasulikku tööd, mis vastas ühele kuule vangistusele. A.P-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata.

Tartu Maakohtu 09.12.2011. a otsusega mõisteti A.P süüdi

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.03.2011.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust, võrra. A.P-le mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. Sama otsusega mõisteti A.P süüdi

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi (ajavahemikul 31.03.2010.

a kuni 28.02.2011. a vargused), mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, ja

§ 275

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

alusel mõisteti A.P-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel mõisteti A.P-le liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja algust alates 06.06.2011.

a. Karistuse kandmise ajal on A.P süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.08.2012. a otsusega

§ 121

ja § 274 lg 1 järgi ning talle on

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.12.2011.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust, võrra. A.P-le mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 06.06.2011. a. 3 Eeltoodust tulenevalt kannab A.P käesoleval ajal liitkaristust erinevate kuritegude toimepanemise eest, mille eest on talle erinevate kohtuotsuste alusel mõistetud karistused. A.P kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas tahtliku esimese astme süüteo, s.o röövimise toimepanemise eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Röövimise toimepanemise eest A.P-le mõistetud karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul A.P suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 4.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 4.1 A.P on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Reaalset vangistust kannab A.P esimest korda. Varasemalt on A.P süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise ja röövimise toimepanemise eest. Karistuseks mõisteti A.P-le vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga (Tartu Maakohtu 94.03.

1. a otsus kriminaalasjas nr 1-10-7161). Katseajal pani A.P toime uued kuriteod (Tartu Maakohtu 09.12.
2. a otsus kriminaalasjas 1-12-6230). A.P-le mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab A.P esmakordselt reaalset vangistust. A.P kannab karistust kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. A.P-le mõisteti toimepandud kuritegude eest liitkaristuseks 5 kuud vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti A.P-le 4 aastat 6 kuud 29 päeva vangistust. Kohus hinnates A.P varasemat elukäiku, leiab, et A.P on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. A.P tegutsemisviisi ei ole mõjutanud karistused, mis on talle mõistetud. Oluline on seegi, et A.P on karistatud kuritegude toimepanemise eest juba alaealisena ja käesolevat vangistust asus A.P kandma 16-aastaselt. Lisaks vabaduses toimepandud vägivalla kasutamisega seotud kuritegudele, on A.P jätkanud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, kasutades kaaskinnipeetava ja vanglaametniku suhtes füüsilist vägivalda. Viimased kuriteod on A.P toime pannud aastal
3. Kohtu hinnangul on aga oluline arvestada, et A.P-le mõistetud karistused on olnud lühiajalised ja käesoleval ajal kannab ta esmakordselt karistusena reaalset vangistust. A.P-le on ühel korral mõistetud karistuseks vangistus, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata (röövimise eest, mis annab käesoleval juhul alust karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotlust lahendada). Kohtu arvates annab A.P-le varasemalt mõistetud karistused alust arvata, et A.P süü kuritegude toimepanemisel ei ole olnud suur. Seda järeldab kohus faktist, et mõistetud karistused on olnud alammäära lähedased. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemisel ühiskonnas maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. 4 4.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et A.P on käesoleva vangistuse jooksul läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja osalenud aktiivselt vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on A.P osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja sõltlastele suunatud tugigrupis, ühtlasi osalenud sotsiaalprogrammides Õige Hetk, Equip, MTÜ Teekond tugigrupp ja sotsiaalsete oskuste treeningprogrammis. Vangistuse jooksul on A.P lõpetanud põhikooli lihtsustatud õppekava alusel. A.P on vangistuse jooksul töötanud vangla majandustöödel köögitöölisena ja alates 14.01.
4. a töötab juuksurina. Viru Vangla 11.11.
5. a käskkirjaga paigutati A.P Viru Vangla avavanglaosakonda ning Viru Vangla 15.05.
6. a käskkirjaga paigutati A.P karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vangla avavanglaosakonda. Avavanglas kohaldati A.P suhtes mitmeid soodustusi ja teda lubati lühiajalistele väljasõitudele. A.P paigutati kinnisesse osakonda, kuna talle määrati distsiplinaarkaristus. Käesoleval ajal on A.P kaks kehtivat distsiplinaarkaristust kaaskinnipeetava suhtes füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamise eest ning vanglas kehtestatud suhtlusreeglite eiramise eest. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on A.P järjepidevalt rikkunud vanglas kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipliinirikkumisi. Samas nähtub esitatud materjalist, et A.P on suuteline oma korda eiravat käitumist parandama, kuna tema suhtes on kohaldatud erinevaid soodustusi ja lubatud lühiajalistele väljasõitudele. 4.3 Vabanedes soovib A.P asuda elama oma õe juurdexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elukohta kontrollitud ei ole, kuna A.P ei ole seda varasemalt avaldanud. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on A.P lähedaste toetus õe xxxxxxxxxxxxxxxxxx näol. A.P on avavanglast lühiajalisel väljasõidul peresuhete tugevdamise eesmärgil külastanud oma õde tema elukohas ja koos on nad arutlenud A.P tuleviku üle. Vangistuse jooksul on õde A.P aegajalt ka rahaliselt toetanud. A.P puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi tarvitamine ja sellest lähtuv mõtlematu tegutsemine. Kohus peab positiivseks, et A.P on enda sõnul aru saanud vajadusest mitte tarvitada alkoholi ja sellest, milliseid tagajärgi alkoholi tarvitamine kaasa toob. Alkoholi tarvitamise puhul on aga olulist rolli omanud A.P suhtlusringkond. Vabanemise korral on A.P kavatsus muuta elukohta ja varasemate sõpradega mitte suhtlema. A.P õe sõnul on varasemad sõbrad vanglas karistust kandmas või ära kolinud. Vabanemise korral puudub A.P garanteeritud töökoht, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. A.P enda sõnul on tal võimalik tööle saada kinnisvara hooldustööliseks Tartus. Garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Kohus peab siinkohal oluliseks, et A.P on noor inimene, kes on vangistuses pikka aega töötanud. See asjaolu annaks A.P-le võimaluse leida vabaduses jõukohane ja oskustele vastav töö. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et A.P on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 1500 eurot.
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi A.P suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, ei pea kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist põhjendatuks. Kuigi A.P on toime pannud erinevaid kuritegusid, ei ole A.P näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega võimalik mõjutada õiguspärasele käitumisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 5