Vastavalt 12.09.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1414760 (2315,15,008583) 12.09.2015 kell 17:26 Laagna tee, Varraku silla juures suunaga Mahtra tn juhtis S.R mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 120±4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (70 km/h) mitte vähem kui 46 km/h võrra. Sellega rikkus S.R LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 ja § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS §
Kohtuvälise menetleja esindaja taotles S.R-ile karistuseks LS §
Menetlusalune isik kohtuistungil tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus karistuseks määrata üldkasulik töö või aresti kandmine osade kaupa, sest kardab töökohta kaotada (esitas 25.10.2015 sõlmitud töölepingu). Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati S.R sõiduki juhtimiselt 12.09.2015, sest ta juhtis sõidukit BMW 525 reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati S.R sõiduki juhtimiselt 15.07.2013, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Menetlusaluse isiku S.R-i ütluste kohaselt on ta rikkumisega nõus, ta kahetseb tehtut. - Tunnistaja Kalle Kitsingu ütluste kohaselt olles tööl koos patrullpolitseinikuga Aleksandr Vinogradiga 12.09.2015 kell 17:26 ajal, teostasid nad liiklusjärelevalvet Laagna teel Varraku silla juures. Ta märkas sõiduautot kolmandas sõidureas, mis liikus Mahtra tn suunas ning kiirusmõõturi abil mõõtis ta sõiduki kiiruseks 120 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. Sõidukiks oli BMW reg.nr XXX, juhiks oli S.R. Juhi andmeid kontrollides selgus, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Ta ületas kiirust mitte vähem kui 46 km/h. - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas patrullpolitseinik Kalle Kitsing S.R-i poolt juhitud mootorsõiduki BMW reg.nr XXX sõidukiiruse mõõtmist Laagna teel, Varraku silla juures suunaga Mahtra tn – lõplik mõõtetulemus 116 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et S.R kehtivaid juhilube ei ole. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on S.R 8 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 05.08.2015 LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning S.R-i süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 120±4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (70 km/h) mitte vähem kui 46 km/h võrra. S.R-i käitumine sisaldab LS §
S.R-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on S.R-i varem 5 korral karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Samuti on teda varem ühel korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2) ja teda on karistatud teiste liiklusalaste süütegude eest (LS § 207, § 242 lg 1, § 208 lg 1, § ja 2011. aastal kehtinud LS § 7419 , LS § 7435 ). Sellise käitumisega on S.R näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on S.R-i väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja arestidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades S.R-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. S.R-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kergendavat asjaolu arvestades kohus mõistab S.R-ile LS §
lg 3 järgi põhikaristusena aresti 16 päeva, mille asendab üldkasuliku tööga, mis võib ära hoida töökoha kaotuse. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.R LS §
LS § 227 lg 3 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 16 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 16 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata S.R üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.