p 1, 4 järgi 5-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 4. Tallinna Linnakohtu 29. juuni 2005.
S § 74 alusel pöörati 2 aastat kohesele täitmisele ja ülejäänud 5 aastat vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 5. Harju Maakohtu 08. märtsi 2007.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on A.D uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 4162%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu vabanedes asuda elama välismaale. Kindel töökoht tal puudub. Kuna isik ei avalikustanud kriminaalhooldajale lähedaste kontaktandmeid, siis puudub info nimetatud suhete kohta. Kohtumenetluse poolte seisukohad A.D avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta soovib asuda elama välismaale ja seega oleks kriminaalhooldus raske. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades nii süüdimõistetu isikut kui ka tema poolt toimepandud kuritegusid. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on A.D kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud liitkaristusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna A.D ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja 2 käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest. On küll positiivne, et vangistuses ei ole süüdimõistetu pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist, tal puuduvad rahalised nõuded, tal on kogunenud vabanemisfondi esmaseks toimetulekuks vajalik raha ja väidetavalt on tal vabanemisel olemas ka töökoht, kuid nimetatud asjaolud ei ole siiski piisavad, et ennetähtaegset vabastamist toetada. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kuuel korral ja reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Ta on olnud varasemalt ka katseajal, kuid sellest hoolimata kuritegelikku käitumist jätkanud ja rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Materjalide põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu kuritegelikku käitumist on oluliselt mõjutanud alkoholi tarvitamine, kuid samas ise ta probleemi alkoholi tarvitamises ei näe. Samuti on ta materjalidest nähtuvalt oma käitumise osas kohati ennastõigustav ega pruugi probleeme täiesti adekvaatselt hinnata. Kuna tema käitumises on esinenud ka vägivaldust, pannes toime vägivallaga seotud kuritegusid, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ning vaadata, kas kuriteoriskid on piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul süüdimõistetut iseloomustavate materjalide põhjal sellist veendumust kujunenud ei ole. Samuti ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik seetõttu, et vabanemisel soovib ta asuda elama välismaale, mis aga ei sobi kokku ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse olemusega, kus süüdimõistetu peab kriminaalhooldaja järelevalve all täitma nii seadusega sätestatud kontrollnõudeid kui ka kohtu poolt määratavaid kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et A.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ega põhjendatud. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning seda ei toeta ka tema vabastamisjärgsed elutingimused ega jätkuvad kuriteoriskid. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.