4-12-445/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Väärteoasi 4-12-445 Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2012.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number Väärteoprotokoll nr 4-12-445 AB1282446 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Heli Sillaots Kaija Sõster Väärteoasi väärteoprotokoll E.A suhtes liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik E.A elukoht XXXX isikukood XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel XXXX liiklusalaste väärtegude ja kuritegude eest karistatud Kohtuvälise menetleja ametnik Urmas Solovjov RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.A 14.01.2012.a toimepandu eest liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) päeva aresti. V™S § 111 p 4 alusel on E.A kohustatud 5 päeva aresti kandmiseks ilmuma Lõuna Prefektuuri arestimajja (Riia 179A, Tartu) hiljemalt 05.märtsil 2012.a ja sellise arvestusega, et 5 päeva aresti saaks E.A täielikult ära kantud hiljemalt 12.märtsiks 2012.a. Arestimajja võtta kaasa kehtiv pildiga isikut tõendav dokument ja soovitavalt ka käesoleva kohtuotsuse koopia. E.A-le karistuseks mõistetud aresti kandmise algust lugeda E.A arestimajja karistuse kandmisele saabumisest. Kui E.A aresti kandmisele arestimajja ei ilmu, siis Lõuna Prefektuuril V™S § 205 lg 4 alusel kohaldada E.A suhtes sundtoomist tema arestimajja karistuse kandmisele toimetamiseks. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks Lõuna Prefektuurile, arestimajale. 2 EDASIKAEBAMISE KORD V™S § 136 lg 1 alusel on kohtumenetluse pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. V™S § 137 lg 1 alusel peab pool, juhul kui ta soovib apellatsiooniõigust kasutada, sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. V™S § 137 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 137 lg 3 alusel esitatakse apellatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 08.märtsil 2012.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule apellatsiooniteatise V™S § 137 lg 1 mõttes. V™S § 113 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 08.02.2012.a saabus kohtusse menetlemiseks väärteoasi (lk 1) E.A süüdistuses liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 järgi (lk 2 – väärteoprotokoll). 14.01.2012.a koostas liikluspolitseinik Gunnar Rätsepuu Tartu linnas, Võru tn 55F juures väärteoprotokolli menetlusaluse isiku E.A suhtes (lk 2). Väärteoprotokollis (lk 2) kajastatu kohaselt süüdistatakse E.A selles, et tema 14.01.2012.a kella 13:34 paiku Tartu linnas, Võru tn 55F juures asuvas parklas (kauplus MAXIMA juures) liikudes Võru tn 55F maja suunas, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 11.12.2008.a Lõuna Prefektuuri politseiametniku Alar Raudsepp´a poolt (lk 2). Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt rikkus E.A liiklusseaduse¹ § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 09.02.2012.a määrusega (lk 9) määras kohus väärteoasja menetleda 22.02.2012.a kohtuistungil, algusega kell 09:00, ja kohtuistungile kutsuda menetlusalune isik E.A ja kohtuväline menetleja (lk 9). 22.02.2012.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel andis ütlusi menetlusalune isik E.A (vt kohtuistungi protokolli lk 24-28). 22.02.2012.a kohtuistungil E.A väärteoprotokollis kajastatud etteheidetava väärteo kirjeldusest mitte ühtegi asjaolu ei vaidlustanud ja tunnistas ennast väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises süüdi. Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et E.A süü väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemises on veenvalt tõendatud ning kuna puuduvad E.A käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis on põhjendatud E.A väärteoprotokollis kajastatud süüdistuses liiklusseaduse¹ § 201 lg 2 järgi süüdi tunnistada. 3 Asjaolud, et E.A 14.01.2012.a kella 13:34 paiku Tartu linnas, Võru tn 55F juures asuvas parklas (kauplus MAXIMA juures) liikudes Võru tn 55F maja suunas, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles 11.12.2008.a mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud Lõuna Politseiprefektuuri politseiametniku Alar Raudsepp´a poolt, on tõendatud kogumis: • 14.01.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 3) – liikluspolitseinik Gunnar Rätsepuu 14.01.2012.a koostatud otsusega kõrvaldati sõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXX juhtinud E.A Tartu linnas, Võru tn 55F juures asuvas parklas 14.01.2012.a kella 13:34 paiku sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni; E.A sai selle otsuse kätte isiklikult allkirjas vastu 14.01.2012.a ja ühtegi taotlust tal esitada ei olnud; • 11.12.2008.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 7-8) – Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Alar Raudsepp´a 11.12.2008.a koostatud otsusega kõrvaldati sõidukit VOLVO 740 registreerimismärgiga XXXX juhtinud E.A Tartu linnas, Sõpruse pst-l 11.12.2008.a kella 11:05 paiku sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni; E.A sai selle otsuse kätte isiklikult allkirja vastu 11.12.2008.a ja taotlusi tal ei olnud; • 10.02.2012.a Maanteeameti vastusega (lk 15-17,18-20) kohtu 09.02.2012.a päringule (lk 11) – liiklusregistri andmetel ei olnud E.A mootorsõiduki juhtimisõigust 14.01.2012.a ja tal ei ole juhtimisõigust ka käesoleval ajal; E.A juhtimisõigus on ära võetud ajavahemikuks 14.02.2005 – 13.02.2007.a Tartu Maakohtu 27.01.2005.a kohtuotsusega; juhtimisõiguse taastamiseks peab E.A sooritama teooria-ja sõidueksami; • karistusregistri teatisega (lk 5-6) – nähtub muuhulgas, et on 11.12.2008.a toime pannud sellel ajal kehtinud liiklusseaduse § 74¹ lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo, s.o juhtimisõiguseta juhtimise (seondub 11.12.2008.a juhtimiselt kõrvaldamisega); 11.12.2008.a toimepandud väärteo eest karistati 12.12.2008.a arestiga 3 päeva; otsus jõustus 12.12.2008.a, • menetlusaluse isiku E.A kohtuistungil kohtulikul uurimisel 22.02.2012.a antud ütlustega etteheidetava väärteo toimepanemises enda süü tunnistamise kohta (vt kohtuistungi protokoll lk 24-28). Kohtuvälises menetluses kuulati tunnistajana üle ka politseiametnik Anvar Vakk (lk 4). 09.02.2012.a kohtu määrusest väärteoasja kohtulikule arutamisele määramise kohta (lk 9) nähtuvalt ei kutsunud kohus tunnistajana kohtuistungile Anvar Vakka. 22.02.2012.a kohtuistungil kinnitasid menetlusalune isik E.A ja kohtuvälise menetleja ametnik, et ei taotle kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud Anvar Vakk´a (lk 4) ülekuulamist tunnistajana kohtulikul uurimisel. E.A ja kohtuvälise menetleja ametnikul ei olnud 22.02.2012.a kohtuistungil kohtule esitada mitte ühtegi taotlust kohtuliku uurimise täiendamiseks, sealhulgas ei olnud neil esitada ka taotlust Anvar Vaka kohtuistungile kutsumiseks ja tema kohtuistungil tunnistajana ülekuulamiseks. Kohus omal algatusel ei pidanud vajalikuks tunnistajana Anvar Vaka kohtuistungile kutsumist ja tema kohtulikul uurimisel tunnistajana ülekuulamist, kuna kohus tegi E.A juhtimisõiguse olemasolu/selle puudumise kohta päringu Maanteeametile (09.02.2012.a päring lk 11) ja sai Maanteeametilt enda päringule ka 4 vastuse (lk 15-17,18-20). 22.02.2012.a kohtuistungil ei tõusetunud ka ühtegi sellist küsimust, mida oleks olnud vajalik kohtuistungil selgitada-täpsustada tunnistaja Anvar Vaka ütlustega. 14.01.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (lk 3), 11.12.2008.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (lk 7-8), 10.02.2012.a Maanteeameti vastusest (lk 15-17,18-20), karistusregistri teatisest (lk 5-6), menetlusaluse isiku E.A kohtuistungil kohtulikul uurimisel 22.02.2012.a antud ütlustest (vt kohtuistungi protokoll lk 24-28) nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas, vastuolusid ei ole ja nendest tõenditest nähtuvad asjaolud kinnitavad veenvalt, et E.A juhtis 14.01.2012.a kella 13:34 paiku Tartu linnas, Võru tn 55F juures asuvas parklas (kauplus MAXIMA juures), liikudes Võru tn 55F maja suunas, mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ja olles 11.12.2008.a mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud Lõuna Politseiprefektuuri politseiametniku Alar Raudsepp´a poolt. E.A käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Juhtimisõiguseta juhtis E.A sõidukit kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Enne 14.01.2012.a oli E.A sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldatud viimati 11.12.2008.a, mil ta kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni (lk 7-8). Viimati karistati E.A juhtimisõiguseta juhtimise eest väärteomenetluses 12.12.2008.a (3 päeva arestiga: lk 5-6) ja kriminaalmenetluses 17.02.2006.a KarS § 329 järgi (rahalise karistusega 15 000.krooni: lk 5-6). 22.02.2012.a kohtuistungil kinnitas E.A, et on juhtimisõiguse saamiseks käinud 4 korda ARK-s eksamitel ja nüüd läheb eksamile juba 5.-t korda (lk 26 allpool). Eeltoodust nähtub üheselt, et 14.01.2012.a mootorsõidukit juhtima hakates oli E.A igakülgselt teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus. See asjaolu aga ei takistanud E.A 14.01.2012.a mootorsõidukit juhtimast. 22.02.2012.a kohtuistungil ei soovinud E.A kohtule avaldada põhjust, milleks ta sõidukit 14.01.2012.a kasutas ja milleks tal oli vaja sõidukit 14.01.2012.a juhtida (lk 25 keskel). Väärteoasja toimikust ei nähtu kuskilt E.A 14.01.2012.a mõjuva põhjuse olemasolu mootorsõiduki juhtimiseks. Liiklusseaduse¹ § 90 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (punkt 1) ja isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt (punkt 3). Jättes täitmata Liiklusseaduse¹ § 90 lõikes 1 sätestatu, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (punkt 1), ja isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt (punkt 3), pani E.A toime liiklusseaduse¹ § 201 lõikes 2 märgitud väärteo. Liiklusseaduse¹ § 201 lõikes 2 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest isiku poolt, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. 5 Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes E.A süü ulatusest – mis on kajastatud eelnevas kohtuotsuses õigusvastase käitumise asjaolude all, juhtimisõiguseta juhtis sõidukit tahtlikult, kavatsetult, ühtegi mõjuvat ja aktsepteeritavat põhjust juhtimisõiguseta juhtimiseks E.A avaldanud ei ole, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, toimepandu osas ei ole kogu väärteomenetluse kestel kordagi kahetsust, sealhulgas ka puhtsüdamlikku kahetsust, avaldanud, on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada paljukordselt liiklusalaste süütegude eest karistatud, sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud (lk 5-6: karistusregistri teatis) E.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatud ja küllaldane karistada teda 5-e päeva arestiga. Karistusregistri teatistelt (lk 5-6) nähtuvalt on E.A isik, kes on liiklusalaseid süütegusid, s.o nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses karistatavaid tegusid toime pannud 2002.aaastast alates. Kriminaalasjas tehtud 27.01.2005.a Tartu Maakohtu süüdimõistva kohtuotsusega KarS § 424 järgi võeti E.A-lt joobes juhtimise eest lisakaristusena juhtimisõigus ära 2-ks aastaks (lk 6,15-17,18-20) ajavahemikuks 14.02.200513.02.2007 (lk 15-17,18-20). See aga ei takistanud E.A mootorsõidukit juhtimast ja teda karistati uuesti kriminaalasjas tehtud 17.06.2006.a Tartu Maakohtu süüdimõistva kohtuotsusega KarS § 329 järgi, karistuseks rahaline karistus 15 000.krooni, mis tasuti 29.05.2007.a. Liiklusalastest väärtegudest (lk 8-12,30-34) nähtuvalt on E.A mootorsõidukit veel juhtimisõiguseta juhtinud: • 05.08.2003.a – karistati 25.08.2003.a rahatrahviga 7020.- krooni, • 27.08.2003.a – karistati 12.09.2003.a rahatrahviga 9840.- krooni, • 08.09.2003.a – karistati 24.09.2003.a rahatrahviga 12000.- krooni, • 15.08.2008.a – karistati 04.09.2008.a rahatrahviga 3000.- krooni, • 11.09.2008.a – karistati 11.09.2008.a rahatrahviga 3600.- krooni, • 11.12.2008.a – karistati 12.12.2008.a arestiga 3 päeva. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistuse üheks eesmärgiks võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. E.A on pärast tema paljukordselt väärteomenetluses juhtimisõiguseta juhtimise eest rahatrahvidega karistamist ja kriminaalmenetluses kohtuotsuse täitmata jätmise eest ja juhtimisõiguseta juhtimise eest suure rahalise karistusega karistamist ning ka pärast viimati 3 päeva arestiga väärteomenetluses karistamist jätkanud õigusvastast käitumist. Juhtis 14.01.2012.a uuesti juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaoludel kogumis enam otstarbekohane E.A rahatrahviga karistada ja teda tuleb karistada arestiga mõnevõrra suuremas määras viimati talle karistuseks mõistetud 3-st päevast arestist. 6 Asjaolu, et E.A on osa talle karistuseks mõistetud rahatrahvidest ja rahalisest karistusest tasunud (kajastatud karistusregistri teatistel lk 5-6) ning osade rahatrahvide sissenõudmise täitmine võib olla ka aegunud, ei anna põhjendatud alust piirduda ka sellel korral E.A suhtes ainult tema karistamises rahatrahviga. E.A poolt 22.02.2012.a kohtuistungil nimetatud asjaolud, et tal on vabaabielus olevana üks 10-kuune ülalpeetav ja ta töötab XXXX(vt lk 22,23 – äriregistrist kohtu tehtud andmete väljatrükk äriühingu kohta), XXXX tegeleb metsakasvatusega – hooldavad metsa ja tegelevad istutusega, ning ta õpib ka metsuriks XXXX ja selle kooli lõpetamise tähtaeg on kevadel jaanipäeva paiku, ei anna põhjendatud alust aresti kohaldamata jätmiseks ja ei välista E.A suhtes karistusena aresti kohaldamist. Nii metsaistutusaja alguseni on veel aega (hetkel on maa jääs), ning ka kooli lõpetamiseni on veel hulgaliselt aega. Soovi ja tahtmise korral on E.A võimalik enda töö-ja eraelu sättida selliselt, et lühiajaline arest 5 päeva saaks ära kantud talle ja tema perele kõige sobivamal ajal. 5 päeva aresti ei ole niivõrd pikk karistus, et selle kandmise ajaks ei oleks soovi ja tahtmise korral võimalik enda igapäevast elu ära korraldada. Mida kiiremini arest kantud saab, seda enam jääb hiljem ilmade soojenedes aega tegeleda väidetava metsaistutustegevusega, metsa hooldamisega ja kooli lõpetamisega. Heli Sillaots k ohtunik