Obsah (4)

§ 75§ 199§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juunil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-2021 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama määratud alalises elukohas XXXX
2. tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 7, 8 alusel kohustada D.A täitma katseajal järgmisi lisakohustusi:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
3. asuda tööle vanglast vabanemisest 10 päeva jooksul; Vabastada D.A vangistusest pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. 1 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega tunnistati D.A süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust D.A-le Pärnu Maakohtu 29.

septembri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti
2. november
3. a. D.A karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
4. septembril
5. a. D.A on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning seda ka mitmete varavastaste kuritegude eest. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on D.A poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 44%. Tallinna Vangla toetab D.A vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on D.A vabanedes olemas kindel elukoht, kuhu ta asuks elama koos oma elukaaslase ja tema lapsega. Elukohaks onXXXXasuv korter, mille D.A poolset kasutamise õigust vabanemise järgselt XXXX kinnitas. Samuti töötas D.A enne vangistust XXXX, olles juhatuse liige, ning vabanemise järgselt on tal töökoht samas ettevõttes garanteeritud. Kohtumenetluse poolte seisukohad D.A soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda ning on nõus aastase kriminaalhooldusega,

§ 75lg.

1 –järgsete üldkohustuste täitmisega ja

§ 75lg.

2 järgsete erikohustuste täitmisega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha D.A tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ning ta nõustub vangla ja kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud põhjendustega. Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on D.A ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 D.A on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Käesolev vangistus on tal kolmas reaalne vangistus. D.A on vanglas oleku ajal kahel korral distsiplinaarkorras karistatud :ühel juhul omas D.A vanglas keelatud mobiiltelefoni ning teisel korral sigarette kohas, kus nende omamine oli keelatud. Selle eest on teda karistatud kartseriga ning ta on karistuse ära kandnud. D.A väitel on tema kriminaalses käitumises süüdi alkohol, kuna ta muutub joobes olles hoolimatuks ning ei arvesta teiste isikutega. D.A sõnul on ta motiveeritud alkoholist loobuma. Enamik D.A poolt toimepandud kuritegusid on varavastased kuriteod. D.A sõnul ei pannud ta toime varavastaseid kuritegusid raske majandusliku olukorra tõttu, vaid süüdi oli alkohol, mis muutis ta teiste suhtes hoolimatuks. 16.05.2012. a seisuga on D.A tasumata rahalisi nõudeid 1960,40 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 37,74 eurot. Positiivne on see et D.A saab asuda tööle XXXX, kus ta ise on ka juhatuse liige. Seega majanduslikku kitsikust, mis tõukaks varavastastele kuritegudele, tal ei ole. Positiivne on sotsiaalsed suhted lähedastega, eelkõige elukaaslasega L.S., samuti emaga K.P. . Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole D.A kuritegelikke hoiakuid välja kujunenud. Ta on motiveeritud loobuma vabaduses alkoholi tarvitamisest ning on nõus ühe aastase kriminaalhoolduse ning kriminaalhoolduse lisakohustuste panemisega temale. Seda asjaolu tuleb käsitleda positiivsena isiku suhtumises. Kohtu hinnangul tuleb positiivsena käsitleda asjaolu, et D.A on vabanemise järgselt tööandja poolt garanteeritud eluase XXXX, kus enne vangistust koos elukaaslase ja tema lapsega elas. Kohtunik nõustub Tallinna Vangla ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri seisukohaga D.A ennetähtaegseks vabastamiseks ja ühe aastasele kriminaalhooldusele allutamiseks, pannes temale katseajaks

§ 75lg.

1 toodud kriminaalhoolduse üldnõuded ja

§ 75lg.

2 alusel Talllinna Vangla iseloomustuses toodud lisanõuded. Kriminaalhooldus on distsiplineeriv ning peaks ka vähendama kuriteoriske. Kohtunik 3