xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur, esindaja Aigi Baumeister (Rapla politseijaoskond, asukoht Rapla, laane@politsei.ee) Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p.p. 2 ja 3; 133; 135 lg 5; 155 ja § 156 RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri 07. septembri 2015. a otsus Z.V-le rahatrahvi määramise kohta
Lõpetada väärteoasja menetlus
Muuta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri
Z.V tunnistab väärteo toimepanemist ega vaidlusta karistuse vajadust. Kaebuse kohaselt oli Z.V väärteoprotokollis päeval nimetatud Rapla maakonnas Kaigeperes oma ema juures mitu tundi pärast söömist ja joomist otsustas minna põllu äärde metssigade jälgi vaatama. Jahti pidada ta ei kavatsenud. Z.V ise ei arvanud, et tal võib olla alkoholijoove. Jahirelv oli autos, sest ema juures relvakappi ei ole ja relva hoidmine signalisatsiooniga autos tundus turvalisem. Ta peatati Kuusiku metskonna teel ligikaudu 2.5 km Raikkülast. Väärteoasja otsuses on aga väärteo toimepanemise kohaks märgitud Rapla-Järvakandi-Kergu maantee 9. kilomeeter. Kohapeal Z.V viga ei märganud, sest tal ei olnud prille kaasas. Juhtimisõiguse äravõtmine ja rahatrahv, millele ilmselt järgnevad jahiõiguse peatamine ja relvade äravõtmine, on Z.V jaoks väga karmid otsused. Juhtimisõiguse olemasolu on Z.V jaoks väga oluline, sest ta peab hooldama Kaigepere külas elavat ema ja aitama äsja sünnitanud tütart. Z.V-le on tehtud pakkumine Muuga sadamas laojuhataja ametikohale, mis eeldab autoga sõitmist tööle 30 km ja tagasi. Neil põhjustel palub Z.V kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust kergendada. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei pea kaebust põhjendatuks, sest auto alkoholijoobes juhtimise keeld oli Z.V-le teada.
kohaselt on keelatud ka relva kandmine alkoholijoobes olles. Alkoholi tarvitanud isik peab teadma, millal alkohol tema organismist välja läheb. Kergendavaks asjaoluks on antud juhul süü tunnistamine ja kahetsus, mida on karistuse määramisel arvestatud. 3 Rakendatud on pool seaduses ette nähtud sanktsiooni ülemmäärast. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlus liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi süüks pandud väärteo koosseisuliste tunnuste olemasolu kohta Z.V tegevuses puudub. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 10) kohaselt leidus Z.V poolt välja hingatud õhu ühes liitris 0.65 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi juhi poolt välja hingatavas õhus olla alkoholi rohkem kui 0.1 milligrammi liitri kohta. Seega ei olnud tegemist alkoholi piirmäära ületamisega väheolulises ulatuses. Kaebuse kohaselt tarvitas Z.V alkoholi mõned tunnid enne auto juhtima asumist. Neil põhjustel tuleb väärtegu lugeda toimepanduks KarS § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega - Z.V pidi autot juhtima asudes aru saama, et tema organismis võib leiduda alkoholi seaduses lubatud piirmäärast olulisest rohkem. Küsimust süüd või õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest antud juhul ei tõusetu. Karistust raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole ja kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsus. Põhikaristusteks liiklusseaduse § 224 lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest on arest, rahatrahv kuni 300 trahviühikut või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada isikut edaspidi süütegudest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huve. Z.V süüd väärteo toimepanemisel ei saa pidada väikeseks ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tuleb lugeda antud juhul neile tingimustele vastavaks karistuse liigiks. Vajadus auto kasutamiseks perekondlike vajaduste või töö tõttu ja mootorsõiduki juhtimise õiguse kaotamisega kaasneda võivad tagajärjed pidid olema menetlusalusele isikule teada enne väärteo toimepanemise päeva. Need asjaolud ei vähenda süüd ega väärteoga kaasliiklejatele põhjustatud ohtu ja kohus ei pea õigeks määrata karistuseks Z.V poolt soovitud rahatrahvi. Mootorsõiduki juhtimise õiguse võib kohus selle väärteo eest põhikaristusena ära võtta kuni kaheteistkümne kuuni. Z.V ei ole varem ühegi süüteo eest karistatud ja on eaka ning staažika juhina oma teo ebaõigsust mõistnud. Seepärast kohus leiab, et õiguskorra kaitseks ja Z.V poolt uute liiklusalaste süütegude ärahoidmiseks on antud juhul küllaldane võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära ühe neljandiku ulatuses sanktsioonis ettenähtust. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Z.V autot Rapla-Järvakandi-Kergu maantee 9. kilomeetril. Kaebuses kinnitab Z.V, et ta peeti kinni Kuusiku metskonna teel. Kohtuistungil selgus, et enne Kuusiku metskonna teele keeramist sõitis Z.V eespool nimetatud maanteel ja Kuusiku metskonna teel peeti ta politseinike poolt kinni. Kaebuses esitatud väide väärteo toimepanemise koha ebatäpsuse kohta väärteootsuses ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline.
1 osas tuleb kaevatav otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada, sest selle väärteo koosseisulisi tunnuseid Z.V tegevuses ei ole. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes relva ja laskemoona kaasaskandmine nende asumises Z.V poolt juhitud auto pakiruumis.
1 kohaselt tuleb relva kandmise all mõista relva kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
3 p.p. 1 ja 2 keelavad relva kanda alkoholijoobe seisundis ja avalikel üritustel. Seega ei saa relva asumine Z.V poolt juhitud auto pakiruumis kujutada endast relva kandmist sama seaduse § 49 lg. 1 mõttes ega § 50 lg. 3 p.1 rikkumist.
Millegagi ei ole ka tõendatud, et Z.V oli alkoholijoobes, sest väärteoprotokolli kohaselt juhtis Z.V autot Liiklusseaduse § 69 lg. 3 vastases s.o. alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Alkoholijoobes Z.V Liiklusseaduse § 69 lg. 2 mõttes ei olnud.
3 p.1 keelab relva 4 kandmise üksnes alkoholijoobe seisundis, mitte alkoholi tarvitamise tunnuste esinemise korral. Ebaselgeks jääb, millisel alusel on väärteoprotokollis Z.V loetud ühe teo osas alkoholijoobes olnuks ja teise puhul alkoholi piirmäära ületanuks. Korrakaitseseaduse § 36 lg. 1 loeb joobeseisundiks alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli (t.l. 9) kohaselt esinesid Z.V kerged koordinatsioonihäired ja silmade punetus; kõne oli selge, reaktsioon normaalne ja isik mäletas viimaseid 24 tunni sündmusi. Sotsiaalministri 26.06.2014 määruse nr 37 Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid § 2 loetleb võimalikule joobeseisundile viitavate tunnustena koordinatsioonihäired, häirunud kõne, aeglustunud reaktsioonid, aja, isiku ja koha tajumise häired ja mälu häired. Ainsana on nendest tunnustest indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud kerged koordinatsiooni häired. Kohus leiab, et üksnes selle põhjal ei saa asuda seisukohale, et Z.V oli joobeseisundis Korrakaitseseaduse § 36 lg. 1 tähenduses. Pealegi ei selgu indikaatorvahendi kasutamise protokollist, millisel meetodil Z.V koordinatsiooni kontrolliti. Silmade punetust ja unisust eespool nimetatud määrus joobele viitavate tunnustena ei nimeta. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.