Vastavalt 19.09.2015 koostatud väärteoprotokollile nr 20150919084344 (2302,15,014808) 19.09.2015 kell 22:20 Mahtra 19 Tallinnas suunaga Mahtra 32 juhtis S.J mootorsõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,59 mg/l +/- 0,05mg/l. Ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus S.J LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS §
Kohtuvälise menetleja esindaja taotles S.J-ile karistuseks LS §
Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte antud, kohus arutas väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 alusel. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: Menetlusaluse isikuna S.J tunnistas ennast süüdi ja kahetses toimepandut. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (19.09.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 19.09.2015 kell 22:29-22:33 S.J alkoholijoove (lõplik lugem 0,59 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,54 mg/l; Lion Intoxilyzer-8000 nr PLT2). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati S.J sõiduki juhtimiselt 19.09.2015, sest ta juhtis sõidukit Saab 9-5 reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Samuti kõrvaldati S.J sõiduki juhtimiselt 21.11.2014, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Tunnistaja Maris Mitti (Mitt) ütluste kohaselt teostas ta 19.09.2015 liiklusjärelevalvet Tallinnas Mahtra 19 juures ja kontrollis sõidukijuhtide joovet. Kell 22:20 liikus Mahtra 32 suunas sõiduauto Saab 9-5 reg.nr XXX. Kontrollides juhti indikaatorvahendiga oli juhi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,59 mg/l. Juhiks oli S.J, kellel puudus ka vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, olles juhtimiselt varem kõrvaldatud. Juht puhus ka tõenduslikku alkomeetrisse ja lõplikuks tulemiks jäi 0,54 mg/l. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et S.J kehtivaid juhilube ei ole. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on S.J 11 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 21.11.2014 Harju Maakohtu otsusega LS § 201 lg 2 alusel. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning S.J-i süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,54 mg/l. S.J-i käitumine sisaldab LS §
S.J-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on S.J varem korduvalt karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2 alusel). Samuti on teda karistatud teiste liiklusalaste süütegude eest. Sellise käitumisega on S.J näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on S.J väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja arestidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades S.J-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. S.J-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et S.J-ile tuleb LS §
lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab S.J-ile LS §
lg 2 järgi põhikaristusena aresti 12 päeva – alla sanktsiooni keskmise, arvestades kergendavat asjaolu. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.J LS §
LS § 224 lg 2 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 12 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada S.J ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 23.12.2015.a. S.J-i arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.