KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Rapla Kohtuistungi aeg
- oktoober
- a Väärteoasja number 4-15-8447 Väärteoasi K.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri
- septembri
- a otsusele liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi Kaebuse esitaja K.S, isikukood xxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxxx xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond (asukoht Rapla Savi 2, laane@politsei.ee, esindaja Aigi Baumeister) Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 2; 133; 135 lg 5; 155 ja 156 lg 1 ja lg 1-1 RESOLUTSIOON Rahuldada K.S kaebus. Tühistada Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Aigi Baumeistri
- septembri
- a otsus K.S väärteoasjas liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi karistuse osas. Mõista K.S karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi rahatrahv kümme
(10)trahviühikut, millele vastab nelikümmend
(40)eurot. Rahatrahv tuleb tasuda viieteist
(15)päeva jooksul ühele kohtuvälise menetleja otsuses näidatud pangakontodest. Kui rahatrahvi tähtajaks ei tasuta ja kohtuotsuse peale ei ole esitatud kassatsiooni, siis võib kohtuväline menetleja pöörata otsuse sundtäitmisele. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada Riigikohtule kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on kassatsiooniõiguse kasutamisest teatanud ja sellest ei loobu, siis on kassatsiooni esitamise õigus ka teistel kohtumenetluse pooltel olenemata ise kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
- päevaks arvates kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata ja kohtuotsus ning kohtuvälise menetleja otsus jõustuvad
- novembrist
- a. Asjaolud ja kaebuse sisu Kaevatava otsuse kohaselt juhtis K.S
- augustil
- a kella 23.03 paiku Rapla maakonnas Kohila alevis Vabaduse 5 lähistel sõiduautot Opel Vectra registrimärgiga xxxxxx, mil tema poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 0.12 milligrammi alkoholi, millega ületas lubatud piirmäära. Kohtuväline menetleja karistas K.S liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 74 trahviühikut, millele vastab 296 eurot. K.S tunnistab väärteo toimepanemist ja ei vaidlusta karistuse vajadust, kuid palub rahatrahvi vähendamist kümne trahviühikuni. Kaebuse kohaselt oli K.S
- augustil
- a xxxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx alevikus sõbral külas, kus jõi kolm 0,33 liitrist purki lahjat alkoholi. Enne sõidu alustamist xxxxxxx maakonda xxxxxxx ootas ta mitu tundi, sest ei tahtnud joobes sõitma minna. Enne politseiniku poolt auto kinnipidamist oli K.S tarvitanud pool pakki kurgupastille, millised võisid põhjustada arvamuse alkoholilõhnast ja nende tõttu võis ka alkomeeter anda tegelikust kõrgema tulemuse. Kahtlust kinnitab asjaolu, et koheselt pärast dokumentide vormistamist lubas politseinik tal edasi sõita, sest uue kontrolli tulemusena oli alkomeetri näiduks oli 0,0 mg/l. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei pea kaebust põhjendatuks. Nõustuda ei saa arvamusega, et alkomeeter näitas joovet kurgupastillide tarvitamise tõttu. Tõenduslik alkomeeter reageerib ainult etanoolile. Kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtu seisukoht Kaebus kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi süüks pandud väärteo objektiivsete ja subjektiivse tunnuse olemasolu kohta K.S tegevuses. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 11) kohaselt leidus K.S poolt välja hingatud õhu ühes liitris 0.12 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt on mootorsõiduki juhtumine keelatud, kui juhi poolt välja hingatavas õhus on alkoholi 0.1 või rohkem milligrammi liitri kohta. Põhikaristustena on arutatava väärteo eest ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul arvestada isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust 3 mõjutada isikut edaspidi süütegudest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huve. Karistust raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole ja kergendavaks asjaoluks saab lugeda kahetsuse. K.S organismis leidunud alkoholi vähest kogust arvestades tuleb väärteo lugeda toimepanduks KarS § 18 lg. 3 mõttes ettevaatamatusest hooletuse vormis. Millegagi ei ole ümber lükatud K.S kinnitus, et pärast dokumentide vormistamist mõõtevahend enam tal alkoholi tarvitamise tunnuseid ei fikseerinud ja ta võis sõitu jätkata. Seega ei kujutanud auto juhtimine K.S poolt väärteoprotokollis märgitud seisundis kaasliiklejatele sisulist ohtu ja rahatrahv ligikaudu 3/4 sanktsiooni ulatuses ei vasta K.S süüle. K.S on karistatud küll 22.septembril 2014.a. Liiklusseaduse § 201 lg. 1 järgi s.o. mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava õiguseta. K.S organismis leidunud alkoholi vähest kogust arvestades ei pea aga varasem karistus mõjutama karistuse määra valikut arutatava väärteo eest. Kohus leiab, et K.S distsiplineerimiseks liikluses on küllaldane rahatrahv kümne trahviühiku ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik