) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s: Jätta F.U kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna 15.02.2013 otsus väärteoasjas nr 2317,12,011972 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. F.U-le tõlgitakse käesolev otsus vene keelde ning ta peab edasikaebamise soovi korral teatama kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse tõlke kättetoimetamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsuse tõlge on kätte toimetatud. Kohus selgitab, et
järgi on kassatsiooni alused materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt
või väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt
.
lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal. F.U on õigus taotleda riigi õigusabi RõAS sätestatud alustel. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt 16.01.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1329121 kohaselt F.U 04.10.2012 kella 22.50 Harju Maakonnas Tallinna linnas Vilde teel, liikudes Ehitajate tee suunas, oli eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet (kanep, kokaiin) F.U rikkus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 ja pani toime NPALS §15-1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna 15.02.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,12,011972 kvalifitseeriti F.U väärtegu NPALS § 151 järgi. F.U-le määrati NPALS § 15-1 järgi karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, so 60,00 eurot. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuses leiab F.U, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole seaduslik. Kaebaja sõnul tarvitas ta narkootilisi aineid Läti Vabariigis, so väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Kaebaja taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole F.U kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta 15.02.2013 otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja väited selles, et ta tarvitas narkootilisi aineid Lätis, ei ole õiged. Kaebajal tuvastati ekspertiisis narkojoove, mitte narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebaja väärteoasja kohtueelses menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta viibis Lätis. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebaja oma positsiooni muutnud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohtu seisukoht:
lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid;
järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et 04.10.2012 kell 22.50 peeti kaebaja kinni Tallinnas Vilde teel ning ta oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet kanepit. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt andis F.U 04.10.2012 kell 23.55 uriiniproovi. Uuringu käigus selgus, et F.U uriinist leiti kokaiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH). Poolte vahel on vaidlus selles, kas F.U tarvitas narkootilist ainet Eesti Vabariigis või Läti Vabariigis. 04.10.2012 väärteoprotokollis nr AB1329121 on F.U-le süüksarvatava väärteo toimepanemise kohaks märgitud Harju maakond Tallinna linn Vilde tee. F.U-le heidetakse ette seda, et ta oli eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet (kanep, kokaiin). Väärteoprotokolli kohaselt rikkus F.U NPALS § 3 lg 1, mille kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. F.U-le heidetakse ette NPALS § 15-1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, so eelnevalt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist. KarS § 7 lg 2 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu. RKKKo lahendis nr 3-1-1-16-09 on rõhutanud, et karistusseaduse isikulise kehtivuse põhimõttest tulenevalt saab isikut karistada küll ka väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteo, mitte aga väärteo eest. Kohus märgib, et NPALS § 15-1 järgi saab isikut väärteokorras karistada narkootilise aine tarvitamise eest, tarvitamise puhul on KarS § 7 lg 2 valguses oluline tuvastada, kus riigis tarvitamine aset leidis. F.U väitel tarvitas ta narkootilist ainet Läti Vabariigis ning Eesti Vabariiki jõudes ei olnud ta enam narkojoobes vaid tal olid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Kaebaja väitel sõitis ta 02.10.2012 Läti Vabariiki, kus ööl vastu 03.10.2012 tarvitas kokaiini ja kanepit. See lõppes 03.10.2012 kella 12.00 paiku päeval. Tagasi Eesti Vabariiki sõitis ta 04.10.2012 õhtul. Ta tegi LätiEesti piiril peatuse ja seal tarvitas viimast korda kanepit. Ta ei mäleta, mis kellast peatus oli. Tagasi Eestis oli ta kella 22.00 – 22.15 ajal õhtul, seal ta istus autosse, sõitis punase tulega üle ja siis peeti ta kinni. Eelmenetluses ta ei arvanud, et on oluline rääkida sellest, kus ta ainet tarvitas. 01.11.2013 istungil meenutas kaebaja, et ta võis hakata Lätist liikuma kella 19.00 paiku, võib-olla 18.00 paiku nad sõitsid Riiast välja. Ainažisse võis ta jõuda kella 20.00 paiku, paus võis olla 20 minutit. Edasi sõitsid nad otse Tallinnasse, sõidukiirus võis olla maksimaalne, võimalik, et nad ületasid kiirust. Roolis oli lätlane Reinars. Tunnistaja T. Poola selgitas, et kinnipidamisel isik ei rääkinud midagi sellest, et ta tarvitas narkootilisi aineid Läti Vabariigis. Kohtuistungil üle kuulatud ekspert A. Kardakov selgitas, et ta tuvastas uriinist kanepi ja kokaiini tarvitamise, samuti olid isikul välised tunnused olemas. Eksperdi selgituste kohaselt ei ole võimalik üheselt määratleda, kui kaua joobeseisund kestab – on olemas keskmine näitaja, kuid konkreetsel juhul oleneb kõik inimese vanusest, tervisest, füüsilisest seisundist jne. Isik oli konkreetsel ajal ikkagi narkojoobes ja selle ta tuvastas. Kohtuvälise menetleja väitel kinnitavad asjas kogutud tõendid seda, et F.U oli kinnipidamise hetkel narkojoobes ning seega on ainetu isiku väited selle kohta, et ta tarvitas narkootilisi aineid väljaspool Eesti Vabariiki. Kohtuväline menetleja esitas kohtule Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtutoksikoloogiaeksperdi vastuse päringule, mille kohaselt algab suitsetava kanepi toime tavaliselt mõne minuti jooksul ning kestab 2-4 tundi. Ninnatõmmatud kokaiini toime algab mõne minuti ning süstitud kokaiini toime umbes minuti jooksul. Kokaiini äge toime kestab tavaliselt 3060 minutit, suu kaudu manustatud kokaiini puhul kuni 90 minutit. Kokaiini manustamisest tingitud vegetatiivsed toimed (nt vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, higistamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.