lg 3 alusel mitte vabastada U.K t talle 23.03.2010.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-3641 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Süüdimõistetu U.K kaitsja advokaat Valli Kallaste 03.05.2012.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Kallaste Advokaadibüroo (asukoht Jüri 32A, Võru, 65609) kasuks 54 eurot 20 eurosenti (summa on ilma käbemaksuta) advokaat Valli Kallaste süüdimõistetu U.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (see summa sisaldab ka õigusabi osutamise kohta jõudmise ajakulu 20.- eurot ja 18,20 eurot sõidukulu). KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista U.K-lt riigituludesse menetluskuluna 54 eurot 20 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „U.K, 1-10-3641, menetluskulu 03.05.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. 2 Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu U.K. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD U.K suhtes on tehtud 4 süüdimõistvat kohtuotsusest – esimese kohtuotsusega vabastati karistusest
U.K suhtes on tehtud järgmised süüdimõistvad kohtuotsused: • 26.03.2008.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega tunnistati süüdi
lg 2 p 7,
lg 4 ja
lg 2 p 1,2,
lg 2 p 3 järgi
lg 1 alusel 3 kuu vangistusega;
lg 1 p 2 alusel vabastati karistusest ja mõjutuvahendina allutati 1 aastaks käitumiskontrollile; • 13.10.2008.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega
MS § 238 lg 2 alusel 2 kuu 20 päeva vangistusega
alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; • 15.04.2009.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8,
lg 2 p 1,3 järgi
lg 1 alusel 6 kuu vangistusega,
lg 1 alusel jäi kanda 5 kuud 27 päeva vangistust;
lg 2 alusel liitkaristuseks 8 kuud 17 päeva vangistust, mis
lg 5 ja
alusel asendati 514 tunni üldkasuliku tööga, tegemise tähtajaga 2 aastat; • 23.03.2010.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 5,9,
lg 2 ja
lg 2 p 9 järgi
lg 1 alusel 3 aasta vangistusega,
lg 2 alusel 3 aasta 7 kuu 27 päev vangistusega, mille kandmise alguseks 12.11.2009.a. Käesoleval ajal kannabki U.K 23.03.2010.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 5,9,
lg 2 ja
lg 2 p 9 järgi
lg 1 ja
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks on 12.11.2009.a. U.K on karistusest ära kandnud
2 3
lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 03.05.2012.a kohtuistungil avaldas U.K soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära U.K ning prokuröri ja kaitsja arvamused, on seisukohal, et U.K ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. U.K on vangistuse ajast hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi, lisaks veel ka intsidendid, milliste puhul on vangla piirdunud kinnipeetavaga vestlemisega. U.K on kahtlustatav
järgi süütamises, mis kahtlustuse kohaselt on toime pandud tema vanglas viibimise ajal. Kriminaalasi on jõudnud Viru Ringkonnaprokuratuuri menetlusse. Kohtu hinnangul ei ole U.K vanglas karistuse kandmisest teinud järeldust enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Senised käitumiskontrollid ja kriminaalhooldused ei ole osutunud U.K suhtes otstarbekohaseks, kuna ta on vabaduses viibides jätkanud uute kuritegude toimepanemist. U.K toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest lisandunud on ka vägivaldsus (röövimine). Vabaduses U.K kindel elukoht ja garanteeritud töökoht puuduvad. U.K ema ei ole nõus võtma poega enda juurde elama (II,199,203). U.K ema ei ole nõus ka sellega, et U.K läheks elama talle kuuluvasse korterisse (II,199,203). U.K ise avaldas kohtule, et vabadusse naastes üüriks ta endale korteri ja läheks elama üürikorterisse. Vangistuse ajal ei ole U.K taasühiskonnastavates programmides osalenud. Kuritegusid on U.K pannud toime alkoholijoobes. Uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud vangistuse ajal vajalikul määral maandamata. 2010. ja 2011.a individuaalsetes täitmiskavades ja kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on kavandatud, et U.K vangistuse ajal osaleks sotsiaalprogrammis Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on U.K isikust lähtudes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgimise 2 aasta jooksul 36%. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt ei ole U.K suuteline õiguskuulekalt ja distsiplineeritult käituma – ja seda nii kinnipidamiskohas kui ka 3 4 vanglas. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt ei ole garanteeritud kinnipeetava edaspidine õiguskuulekas käitumine. Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole U.K põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvides vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada - uue kuriteo toimepanemise riskid on jätkuvalt liiga kõrged. Kuigi U.K on vangistuse ajal töötanud ning 2011.a suvel läbis Viru Vanglas müürsepp-pottsepa kursuse 160 tunni ulatuses ja alates 28.11.2011 õpib XXXs puidupingi töölise eriala, ei ole see eeltoodud asjaoludel küllaldane ja piisav U.K vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.