Obsah (4)

§ 156§ 155§ 123§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8691 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi H.M kaebus Politse

) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on 1 ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 156

lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaak Sepajõe koostas menetlusalusele isikule H.M-ile 31.08.2015 väärteoprotokolli nr AB 1369956, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 31.08.2015 kell 17:55 mootorsõidukit Volkswagen Golf r/m xxxx, xxxx vallas, xxxx küla maja nr xxxx juures, liikudes xxxx suunas. Juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 115 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Lõppkiirus 111 km /h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS
2. Rikkudes sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p
3. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi.
4. 23.09.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula menetlusalusele isikule H.M-ile otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 31.08.2015 kell 17:55 mootorsõidukit Volkswagen Golf r/m xxxx, xxxx vallas, xxxx külas. Juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 115 + /- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Lõppkiirus 111 km /h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS
5. Rikkudes sellega LS § 15 lg 1 p
6. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 56 lg 1 alusel määrati menetlusalusele isikule LS § 227 lg 4 alusel rahatrahvi 155 trahviühiku ulatuses s.o. 620 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 8 kuuks.
7. 14.10.2015 esitas menetlusalune isik H.M Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistab end süüdi, kuid palub jätta talle juhtimisõigus alles. Kaebuse kohaselt on ta vanaema A K (isikukood xxxx), elukoht xxxx, ainus hooldaja. Ta tegi möödasõitu ja ei pannud tähele kiirusepiirangut. Hetkel on isik xxxx ja tal avaneb võimalus asuda erialalisele tööle autotehnikuna ettevõttesse xxxx, mis asub xxxx. Isik elab xxxx ja ta peab hakkama igapäevaselt xxxx tööle sõitma. Lisaks peab ta vajadusel viima vanaema arstile. Vastus 2
8. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku H.M kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.
9. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega leidis, et H.M on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.
10. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale.
11. Sellise vastutustundetu, teadliku ning vähemalt otsese tahtlusega toime pandud nii suures ulatuses (asulasisesel teel 111 km/h-s), kiiruseületamisel oleks halvimal juhul võinud olla katastroofilised tagajärjed kui sellise mõtlematu käitumise tulemusena oleks juhtunud liiklusõnnetus, milles oleksid võinud hukkuda või saanud vigastada süütud teistes mootorsõidukites ja maanteel viibinud inimesed. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse ära võtmist.
12. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu.
13. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr. 2590,15,003418 on menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja, Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula arvestanud karistuse määramisel karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on H.M süü. Süü suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus ( tegu ja tagajärg). Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Seega eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja jätta Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula otsus väärteoasjas nr. 2590,15,003418 muutmata ja H.M kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 9.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et H.M kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.09.2015 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 003418 muutmata. 3
2. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumises. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
3. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku H.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku H.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti seistes kõrvalteel käes hoitud kiirusmõõturiga üksinda liikuvat lähenevat sõiduautot. H.M poolt juhitud sõiduauto kiiruseks mõõdeti 115 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääratus oli + /- 4 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku H.M süü tõendatuks veel tunnistaja V M ütlustega, mille kohaselt 31.08.2015 kell 15: 55 paiku teostades liiklusjärelevalvet xxxx vallas, pidasid nad kinni sõiduauto Volkswagen Golf r/m xxxx. Sõiduauto kiiruseks mõõtis tema paarimees J. S -115 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. H.M kahetses juhtunut.
4. Kohus loeb menetlusaluse isiku H.M süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas süütegude toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta xxxx külas sõiduautot Volkswagen Golf r/m xxxx ja kontrollimisel oli tema sõidukiirus 115 km/h. Tal oli väga kiire ja ta spidomeetrit ei jälginud.
5. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 227 lg 4 alusel määrati H.M-ile karistuseks rahatrahvi 155 trahviühiku ulatuses s.o. 620 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 8 kuuks.
6. Kohus leiab, et H.M pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. H.M sõites xxxx 4 külas asulasisesel teel, teadis või vähemalt möönis, et ta ületab sõidukiirust. Kohtu hinnangul oleks H.M pidanud jälgima spidomeetrit ja vähendama sõidukiiruse 50 km/h kiiruse tasemele. Väide, et menetlusalusel isikul oli väga kiire ja seetõttu ta spidomeetrit ei jälginud on vastutustundetu.
7. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku H.M väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel.

1. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 227 lg 4 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS 227 lg 5 p 3 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 127 lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.
2. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 4 alusel määrati karistuseks rahatrahv 155 trahviühiku ulatuses s.o. 620 eurot, on pisut üle sanktsiooni keskmist määra. LS § 227 lg 4 sanktsiooni vahemik on 0-300 trahviühikut, LS § 227 lg 5 p 3 sanktsiooni vahemik on 6 kuud12 kuud. Kohtuväline menetleja kohaldas H.M-ile lisakaristus LS § 227 lg 5 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud lisakaristust – (8 kuud) pisut üle sanktsiooni keskmist määra.
3. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtivad väärteokaristused- Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on H.M karistanud xxxx LS §-de 207 ja 242 lg 1 kohaselt rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o. 200 eurot, siis on H.M-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri xxxx otsusega väärteoasjas nr 2590, 15, 003418, määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada H.M hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. H.M väited, et ta vajab töökohta, et tasuda talle määratud rahatrahv ja et ta peab hooldama vanaema, ei anna alust lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. H.M omab esmast juhiluba, tema sõidukiirus ei tohi olla ka maanteel suurem kui 90 km/h, siis uue väärteo toimepanemine (lubatud sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel 61 km/s), näitab menetlusaluse isiku hoolimatut suhtumist liikluskultuuri. 5
4. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku H.M kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.09.2015 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 003418 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6