KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.detsembril 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-10330 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi T.H kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.11.2015 otsusele nr 2317,15,010729 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: T.H (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus otsustas:
- T.H kaebus rahuldada ja tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 04.11.2015 otsus väärteoasjas nr 2317,15,010729 T.H karistamise osas LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
- Teha uus otsus, s.o tunnistada T.H süüdi LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
- Täpsustada otsuse täitmise korda LS § 224 lg.2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahvi osas: KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et T.H-le mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber
- Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 04.11.2015 otsusega nr 2317,15,010729 karistati T.H LS § 224 lg.2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 800 eurot ja LS § 224 lg.3 p.1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 17.10.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1244186 kohaselt 17.10.2015 kell 22:33, E.Vilde tee 113B, Tallinnas, Harjumaal T.H juhtis mootorsõidukit BMW 523I reg.nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0, 30 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35 mg/l +/- 0,05 mg/l. Kaebuse sisu 26.11.2015 esitas T.H kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, palub tühistada otsus määratud lisakaristuse osas. Kaebaja kasutab autot enda töövahendina ja juhtimisõiguse peatumisel kolmeks kuuks sattub ohtu tema olemasolev töökoht. Väärteo eest saadud karistus on seda enam rahaliselt raske, et on oht ülalpool mainitud töökoht kaotada. Kahetseb siiralt ja palub kohtul hinnata tema väärteo eest mõistetud karistus uuesti, võttes arvesse tema vabandust ja järgnevad asjaolusid. 17.10.2015 õhtul ta oli tööl ja peale seda läks sõbranna juurde, kelle juures jõi ära ühe siidri 0,5l, seejärel hakkas jooma kohvi. Kahetsusväärselt ilmnes, et ta hindas aega, mis kuulus kohvi joomisele liiga lühikeseks. Kaebajal ei olnud kavatsust minna autorooli, kuid isiklike koduste probleemide tõttu ta oli sunnitud seda tegema. Eelnevad rikkumised puuduvad. Kaebajal on kaks alaealist last, kelle ülalpidamine on täielikult tema õlul. Kahetseb oma tegu ja lubab, et nii enam mitte kunagi ei juhtu. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemate karistuste puudumist) ja teo üldohtliku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Määratud karistus on menetlusalusele isikule piisavaks motivatsiooniks oma hoiakute muutmiseks ja liiklusseaduses toodud kordamiseks, tuletamaks mh meelde liiklusreeglitest kinnipidamise kohustust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Olukorras, kus liiklusrikkumiste tõttu satub igapäevaselt ohtu, hukub või saab vigastada inimesi nõuab õiguskaitseorgani reaktsiooni. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on alati tahtlik tegu, mida ei saa toime panna ettevaatamatusest. Kui juht ei soovi kohaldada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada. Kui keelatud seisundis mootorsõiduki juht ei arvesta sõidukit juhtima asudes võimalike fataalsete tagajärgedega teistele süütutele liiklejatele, suhtub ta ilmselgelt neisse üleolevalt ning on sellise käitumisega ära teeninud rikkujale teatud kadusid kaasatoova karistuse kohaldamise. Kohtuvälisel menetlejal on õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toime pandud teo raskusega. Oluline on märkida, et kaebaja on esmast juhtimisõigust omav juht, kes omab vähest sõidukogemust ja kui ta on veel alkoholi mõju all on ta liikluses kõrgendatud ohuallikas, eriti Tallinna linnas. Vaadeldav rikkumine on enamohtlik väärtegu, mistõttu isiku ükskõiksus ei piirdu ainult tema endaga, vaid hõlmab teiste kaasliiklejate elu, tervist ja vara, mis on kaalukad põhiseaduslikud huvid. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud T.H kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2 Kohtu hinnangul on T.H poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Tunnistaja Mark Lutsevitš ütluste kohaselt 17.10.2015 oli patrullis koos patrullpolitseinik Kristi Raamat’uga, teostati patrulltegevust Tallinnas, E.Vilde teel. Tunnistaja märkas musta värvi sõiduautot BMW reg.nr XXX, mis ei tahtnud politseist mööda sõita. Kuna selline käitumine tundus kahtlane, otsustati mootorsõidukit kontrollida. Mootorsõidukit, mis liikus mööda E.Vilde teed Mustamäe tee poole peeti kinni siniste ja punaste vilkurite abil E.Vilde tee 113B juures kell 22:
- Sõiduki juhiks osutus T.H (ik.XXX), kellel tuvastati kohapeal indikaatorvahendiga joove 0,3 mg/l. Isik toimetati jaoskonda edaspidisteks menetlustoiminguteks, kus tuvastati isikul tõendusliku alkomeetriga joove 0,3 mg/l. - Menetlusalune isik T.H andis ütlusi, et 17.10.2015 juhtis Vilde teel sõiduautot reg.nr XXX, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Viibis sõbranna juures ja olid mured kodus, jõi ära siidri 0,5l ja kohvi. Tundis ennast kainena ja rikkumisi sõites ei teinud. Tunneb süüd ja ennast koduste probleemide tõttu ei õigusta. Võtab kõik kohustused ja rikkumised enda kanda ja nõustub protokolliga. Palub temalt lube mitte ära võtta. Varasemaid rikkumisi tal ei ole olnud ja oli olnud alati hea ja kuulekas juht, siiralt vabandab. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati T.H sõiduki juhtimiselt 17.10.2015, sest ta juhtis sõidukit BMW reg.nr. XXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuse väljatrükk, millest nähtuvalt tuvastati 17.10.2015 kell 22:42-22:46 T.H alkoholijoove (lõplik lugem 0,35 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,30 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - T.H 10.11.2015 kahetsuskiri, milles ta palub võtta arvesse, et tema kuupalk on minimaalne ja tal on kaks last, keda viib igapäevaselt hommikuti kooli ja toob. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et T.H on esmane juhtimisõigus. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt T.H kehtivaid karistusi ei ole (11.12.2015). Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning T.H süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik T.H juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,30 mg/l. T.H käitumine sisaldab LS 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik T.H, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi
- lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati T.H LS 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendav asjaolu süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-122-13 võib asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ei ole proportsionaalsed toimepandud rikkumisega. Kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul T.H poolt toimepandu süü suuruse. LS § 224 lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui T.H praeguses asjas. Kaebuse esitaja oli sõidukis üksinda, ei ohustanud kaasliiklejate elu, tervist või vara. Kõik nimetatud asjaolud viitavad sellele, et T.H liikluses ei kujutanud endast kõrget ohtu. Kohus nõustub küll kohtuvälise menetlejaga, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest taoline eksimus ei ole vabandatav ja T.H tuleb karistada. Sellest hoolimata kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurusega ning on seisukohal, et otsus väärteoasjas tuleb tühistada nii LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahvi 200 trahviühikut (800 eurot) suuruse osas kuid ka LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja karistuse määramisel ei arvestanud T.H isikut. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole T.H varem karistatud. Seetõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, kuid arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, peab võimalikuks seda vähendamist keskmise määrani, s.o 150 trahviühikut (600 eurot). T.H majandusliku olukorra kontekstis kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi, sest tema ülalpidamisel on kaks last. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on käesoleval juhul samuti ebamõistlik ja oluliselt piirab isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärgiks on eelkõige tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. 4 Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Ka väärteoasja materjalidega tutvumise järgselt leiab kohus, et kahetsust on võimalik hinnata karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samamoodi nagu kohtuväline menetleja kohus karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 04.11.2015 otsuse väärteoasjas 2317,15,010729 T.H-le LS § 224 lg 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega määrab T.H-le LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot, mida on võimalik KarS § 66 lg 2 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohus tühistab LS § 224 lg 3 p 1 alusel T.H-le lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5