lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. 2. Teha uus otsus, s.o tunnistada U.H süüdi
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. 3. Täpsustada otsuse täitmise korda
S § 66 lg 2 alusel määrata, et U.H-le mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 №rdea pangas iga kuu 60 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155220877. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 20.10.2015 otsusega nr 2302,15,015260 karistati U.H
800 eurot ja
27.09.2015 koostatud väärteoprotokolli nr 20150927438302 kohaselt 27.09.2015 kell 12:39, Tehnika tn, Tallinnas, Harjumaal U.H juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis reg.nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,39 mg/l +/- 0,05 mg/l. Kaebuse sisu 11.11.2015 esitas U.H kohtule kaebuse, milles ta taotleb määratud karistuse muutmist eelkõige juhtimisõiguse äravõtmise osas. Samuti taotleb ka trahvisumma maksmiseks maksegraafikut ja trahvisumma vähendamist. Kaebaja on Eesti Vabariigis õppiv täiskohaga üksik tudeng, kogu tema vajaduspõhine õppetoetus läheb täies ulatuses toidu ja eluaseme peale. Menetlusalune isik töötab kooli kõrvalt enda ettevõttes ning äriühingu nimel teenuste osutamine eeldab sajaprotsendiliselt autojuhtimisõiguse omamist. Lisaks kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaselge kehtiva karistuse osa. U.H tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtud. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja tutvunud kaebuse ja väärteoasja materjalidega asus seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsuse muutmiseks karistuse osas kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusalusele isikule ei ole inkrimineeritud alammääras keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimist, vaid
lg.2 mõttes ja veel teel, kus liiklus sõltumata kellaajast alati aktiivne, see annab aluse rääkida isiku suhteliselt suurest süüst. Kuna kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra vaid mõnevõrra ning lisakaristuse sanktsiooni miinimummääras, siis järeldub sellest ühiselt, et nii põhi- kui ka lisakaristuse määra kindlakstegemisel on kohtuväline menetleja kaebuse kui karistust kergendava asjaoluga arvestanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et U.H karistuse määramisel ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Arvestades isiku süü suurust ja õiguskorda kaitsmise huvisid, siis puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse kergendamiseks. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud U.H kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. U.H ei ole kohtule teatanud, et soovib kohtuistungil osaleda. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on U.H poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Tunnistaja Margit Männik ütluste kohaselt 27.09.2015 kell 12:39 Tallinnas, Tehnika tänaval politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus peatas sõiduauto Toyota reg.nr. XXX, mis liikus suunaga Veereni tänava poole. Sõidukit juhtis meesterahvas, kes puhus indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 nr. 32 L näiduks 0,34 mg/l. Sõidukit juhtinud meesterahvas suunatud tõendusliku alkomeetri juurde. - 27.09.2015 kell 12:55 menetlusalune isik U.H andis ütlusi, et juhtis sõidukit Toyota Avensis reg.nr XXX liikudes Peterburi teelt Süda tänava suunas. Eelneval õhtul tarbis 2 - - - alkoholi. Hommikul tundis end paremini ja tegi ühekordse alkotesti, mis näitas negatiivset tulemust, jõi kohvi, käis pesus ja oli vaja sõita lühike distants ja usaldas testi. Tunnistab süüd. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati U.H sõiduki juhtimiselt 27.09.2015, sest ta juhtis sõidukit Toyota Avensis reg.nr. XXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (27.09.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 27.09.2015 kell 12:50-12:54 U.H alkoholijoove (lõplik lugem 0,39 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,34 mg/l; Dräger Alcotest 7110). U.H 1.10.2015 kahetsuskiri, milles ta avaldab suurt kahjutunnet ja kahetsust oma tegevuse suhtes. Vabandab siiralt, et selline asi juhtuda sai, pole kunagi varem midagi säärast tehtud ja ei ole plaanis ka tulevikus teha ja U.H 30.10.2015 taotlus, millest tulenevalt isik ei nõustu talle määratud karistuse suurusega. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on U.H 1 kehtiv väärteokaristus. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning U.H süü rikkumises on tõendatud – menetlusalune isik U.H juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l. U.H käitumine sisaldab
224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik U.H, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.
224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati U.H
224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on määratud
Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendav asjaolu kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestatud on sedagi, et isikut on 28.02.2015 karistatud rahatrahviga
Politsei-ja Piirivalveameti üldise karistuspoliitika osas ollakse seisukohal, et alkoholipiirmäära ületamine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 3 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (samuti Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13 p 9). U.H süü suurusele viitab asjaolu, et U.H väljahingatavas õhus oli
Käesoleval juhul võib lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise, kuna alkoholi piirmäära on
lõikes 2 sätestatu kohaselt ületatud 0,9 mg võrra rohkem kui lõikes toodud alampiir 0,25 mg/l ette näeb, ülempiir seejuures on 0,74 mg/l. Käesolevalt tuvastatud menetlusaluse isiku alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on piirmäärde keskmisest määrast allapoole jääv. See omakorda tähendab, et võttes arvesse ülalviidatud Riigikohtu seisukohta karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest allapoole jäävast määrast. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuse
224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, lisakaristus on aga määratud
Seega lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-122-13 võib asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ei ole proportsionaalsed toimepandud rikkumisega. Kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul U.H süü suurust.
lg-le 2 vastava teo toime pannud isiku süü võib olla märksa suurem kui U.H praeguses asjas. Kohtuväline menetleja põhjendab karistuse suurust liikluse aktiivsusega, samas puudub info selle kohta, et U.H oma käitumisega kuidagi ohustas, häiris või takistas liiklust. Kaebuse esitaja oli sõidukis üksinda, ei ohustanud kaasliiklejate elu, tervist või vara. Kõik nimetatud asjaolud viitavad sellele, et U.H liikluses ei kujutanud endast kõrget ohtu. Menetlusaluse isiku ütlustest selgub, et ta on tarvitanud alkoholi eilse päeva õhtul, ta ise oli veendunud, et ta on kaine. Menetlusalune isik on üksik tudeng ja suhteliselt noor meesterahvas, kes võis küll ekslikult hinnata oma terviseseisundit ning alusetult loota alkotestile. U.H puudub vajalik elukogemus oma terviseseisundi hindamiseks. Tuginedes ühekordse testi tulemusele kaebaja võis küll eksida oma reaalses terviseseisundis. Kohus nõustub küll kohtuvälise menetlejaga, et lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest taoline eksimus ei ole vabandatav ja U.H tuleb karistada. Sellest hoolimata kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurusega ning on seisukohal, et 20.10.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,015260 tuleb tühistada nii
lg 2 alusel määratud rahatrahvi 200 trahviühikut (800 eurot) suuruse osas kuid ka
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristuse osas, s.t mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. 4 Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja karistuse määramisel ei arvestanud U.H isikut. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole U.H varem mootorsõiduki juhtimine eest lubatud alkoholi piirmäära ületades karistatud. Menetlusalune isik oli küll karistatud ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale foori keelava tule ajal sõitmise eest (
Seetõttu kohus ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. Lähtudes eeltoodust asub kohus veendumusele, et põhikaristus on käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, kuid arvestades seejuures asjaolu, et menetleja on määranud põhikaristuse
lg 2 ettenähtud sanktsiooni üle keskmise määra, peab võimalikuks seda vähendamist keskmise määrani, s.o 150 trahviühikut (600 eurot). U.H majandusliku olukorra kontekstis kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi, sest menetlusalune isik elatub õppetoetusest. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on käesoleval juhul samuti ebamõistlik ja oluliselt piirab isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärgiks on eelkõige tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Ka väärteoasja materjalidega tutvumise järgselt leiab kohus, et kahetsust on võimalik hinnata karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samamoodi nagu kohtuväline menetleja kohus karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes V™S § 132 p 2 tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 20.10.2015 otsuse väärteoasjas nr 2302,15,015260 U.H-le
lg 2 ja
lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega määrab U.H-le
S § 66 lg 2 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, et mõjutada U.H hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.