4-15-10763/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2015.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-10763 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi Z.Z-i väärteoasi LS § 227 lg 2 järgi Vaidlustatav otsus Politsei-ja Piiirvalveameti Põhja prefektuuri Jätta Z.Z-i kaebus rahuldamata ja Politsei-ja Piiirvalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 03.12.2015 otsus nr 2317,15,012427 muutmata Kaebuse esitaja Z.Z, isikukood: 30403250291; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; töökoht: pole avaldanud Kirjalik menetlus vastavalt V™S § 120 lg 1 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 kohus otsustas: 1.Jätta Z.Z-i kaebus rahuldamata ja tema suhtes 3.12.2015 tehtud väärteootsus väärteoasjas 2317,15,012427 sisuliselt muutmata. 2.KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Z.Z võib temale määratud trahvi 160 eurot tasuda viies osas, see on viie kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda 32 eurot kiirmenetluse otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsuse võib vaidlustada kassatsiooni korras V™S

1. peatüki
2. jao kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, v. a. V™S § 156 lõikes 1 1 ettenähtud juhul. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
3. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
4. Menetluse käik ja asjaolud Z.Z karistati Politsei-ja Piiirvalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullitalituse 03.12.2015 kiirmenetluse otsusega nr 2317,15,012427 LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 160 eurot ehk 40 trahviühikut. 1.1.Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb Z.Z otsuse tühistamist karistuse osas ja karistuse leevendamist. Tema hinnangul on LS § 227 lg 2 rikkumise eest mõistetud karistus 40 trahviühikut ei ole miinimum. Tema leiab, et trahv on ebamõistlikult suur, kuna tema õpib ja tal töökohta pole. Kaebuse esitaja taotles aja läbivaatamist kirjalikus menetluses. 1.2 Kohus nõudis menetlejalt välja originaalmaterjalid ja kirjaliku seisukoha. Menetleja saatis kirjaliku seisukoha kohtule 16.12.2015.a Menetleja leidis, et kiirmenetluse otsus tuleb jätta muutmata, kuid nõustub trahvi tasumisega ositi, so 3 kuu jooksul.
5. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuid leiab, et kaebuse esitajale saab võimaldada trahvi tasumist ositi arvestades kaebuses toodud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et: 2.1 väärteoasjas ei esine väärteomenetlust välistavaid (V™S § 29 loetletud) asjaolusid; 2.2 tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud ja selle on toime pannud menetlusalune isik – need asjaolud on tõendatud: 1) tunnistaja K.Haljasoksa ütlustega selle kohta , et 03.12.2015 kella 14.05 ajal mõõtis tema koos patrullpolitseinik Silver Joaga Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 26.km sõidukite liikumiskiirust. Rannamõisa poolt lähenes sõiduauto, mille kiiruse4ks mõõtis ta 75 km/h. Nad sõitsid sõidukile järele ja peatasid selle. Sõiduk oli BMW 318i reg nr XXXja sõiduki juhiks osutus Z.Z, kes tunnistas enda rikkumist; 2)Kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastuvaga. Protokollist nähtub, et 03.12.2015 teostas riikliku järelevalve korras sõiduki BMW 318i reg nr XXX liikumiskiiruse mõõtmist TallinnRannamõisa-Kloogaranna tee 26.km. Suurim lubatud kiirus sellel lõigus on 50 km/H. Mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit TraffiPatrol XR nr 507-207/11232, mõõtevahendil on taatlustunnistus TTRSS-15/00258, mis on originaalmaterjalide juures olemas Seadet testiti 03.12.2015 kell 8.00 ja seade oli töökorras. Kirjeldatud on muutmise tehiolusid, nähtub, et kiiruse mõõtmise ajal oli nähtavus hea, oli valge aeg, sademeteta ilm. Mõõtmiskaugus 256,9 meetrit, juhile näidati seadme tabloo lugemit. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on Z.Z oma süüd kiiruse ületamises ka tunnistanud. 2.3 LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul on rikkujat võimalik karistada kuni 100 trahviühiku suuruse trahviga ehk summas kuni 400 eurot. Vastavalt KarS § 47 lg 1 võib kohus või väärteomenetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni 300 trahviühikut. Trahviühik on baassumma, mille suurus on 4 eurot. Ehk LS § 227 lg 2 keskmine karistusmäär on 51,5 trahviühikut. Z.Z-ile on seega karistus määratud alla keskmist määra ja seejuures on arvestatud seda, et kaebuse esitaja ületas sõidukiirust LS § 227 lg 2 rikkumise alammääras. Karistuse mõistmisel on arvestatud ka seda, et kaebuse esitajal on üks kehtiv väärteokaristus samuti liiklusalase rikkumise eest. Miks kaebuse esitaja leiab, et teda pidanuks karistama miinimummääras, ei ole kohtule arusaadav. Süüteo eest karistuse mõistmisel orienteerutakse vastavalt Riigikohtu suunistele esmalt keskmisele karistusmäärale ja siis hakatakse kaaluma muid karistuse suurust mõjutavaid aspekte. Kohtu hinnangul on kaebuse esitajale määratud trahv põhjendatult alla keskmist määra, kuna ta on oma süüd tunnistanud ja rikkumine ei olnud vastava LS § ja lg järgi raskeim vaid oli miinimumi lähedal. Küll ei ole varasem trahv avaldanud kaebuse esitajale soovitud mõju ja ta on jätkanud liiklusseaduse rikkumist kehtiva väärteokaristuse ajal. Seega pole mingeid asjaolusid, mis annaksid võimaluse karistada rikkujat miinimummääras, seda eriti olukorras, kus lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole kohaldatud. 2.4 Tegu on väärtegu ja see on õigesti kvalifitseeritud. 2.5 Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et Z.Z-ile süüks arvatud väärtegu on tema poolt toime pandud, tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Karistus on määratud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seetõttu tuleb Z.Z-i kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Z.Z on avaldanud, et ta õpib ja ei tööta ja et seetõttu on tal keeruline trahvi tasuda, ühtegi tõendit ta selle kohta küll esitanud ei ole, kuid kohus leiab, et Z.Z-i ütlused selles osas on usaldusväärsed (arvestades tema vanust ja sedagi, et ta on sisuliselt enda süüd tunnistanud) ning peab võimalikus määrata trahvi tasumine ositi KarS § 66 lg 2 alusel. Anne Rebane Kohtunik