4-13-8095/4

4-13-8095 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-8095 (2317,13,007137) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.M, ik XXX, elukoht: xxx. Viibib Vanglas. Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
2. O.M süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
3. V™S § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kinnipidamise aeg 09.11.2013 kuni 11.11.2013, lugedes ärakandmata karistuseks aresti 3 (kolm) päeva.
4. Mõistetud 5 päevasest arestist ärakandmata arest 3 (kolm) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/
5. Ärakandmisele kuuluva aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 19.12.2012 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 12.11.2013 määrusega täitmisele pööratud vangistuse ärakandmisest.
6. O.M-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.M, 4-13-8095, joobeekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul 1 alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 06.12.
8. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 11.11.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364020 selles, et 03.09.2013 kella 12.15 ajal peeti Tallinnas, Ed.Vilde tee 73/75 juures kinni O.M, kelle organismis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusena fentanüüli ja amfetamiini sisaldus. Neist asjaoludest tulenevalt koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et seletada ei ole midagi, tarvitas amfetamiini ja fenatnüüli, oma arust asus travitama fentanüüli. Käesoleval ajal kannab Vanglas karistust 4 kuud, mis mõisteti 2012 aastal. Katseaeg oli 2 aastat. 26.09.2013 otsusega mõistetud arest on oma arust kantud, täpselt ei tea, eelmise, so 20.11.2013 otsusega mõistetud arest on kandmata. Karistusettepanekuga on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, isik ise ei eita teo toimepanemist. Arvestades seda, et 25 päeva on juba samalaadse teo eest mõistetud, siis mõista 5 päeva. Arvestades kinnipidamist 2 päeva lugeda ärakandmiseks 3 päeva aresti, mille ärakandmist arvestada alates vangistuse ärakandmisest. Välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik on arsti ettekirjutuseta tarvitanud Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimised ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas Lisas nr 1 märgitud fentanüüli ja amfetamiini, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab teha järelduse, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist narkosõltlasega. Sellest teeb kohus järelduse, et menetlusaluse isiku süü temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteo toimepanemises on täies ulatuses tõendamist leidnud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Lisaks sellele on menetlusalust isikut karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning käesoleval ajal kannab ta järjekordset vangistust. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu ning aineekspertiisi maksumuse täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, tuleks menetlusalusele isikule mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalusele isikule on Harju Maakohtu 26.09.2013 otsusega nr 4-13-3748 mõistetud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistuseks arest 25 päeva ning menetlusesemeks oleva väärteo pani menetlusalune isik toime 03.09.2013, so enne eelmist otsust. Kuivõrd menetlusaluse isiku huvides tulnuks erinevaid väärteoasju menetleda ühises menetluses ja mõista üks karistus, siis saanuks väärtegude kogumis mõista 2 maksimaalse karistusena aresti 30 päeva. Eelmise kohtuotsusega on aga menetlusalusele isikule mõistetud arest 25 päeva. Seega saab kohus käesolevas väärteoasjas mõista karistuseks vaid kuni 5 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalune isik kannab temale Harju Maakohtu 19.12.2012 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 12.11.2013 määrusega täitmisele pööratud karistust, so vangistust 3 kuud ja 24 päeva karistuse algusega alates 11.11.2013, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetava aresti ärakandmist arvestada alates mõistetud vangistuse ärakandmisest. Kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt peeti menetlusalune isik kinni 09.11.2013 ja vabastati 11.11.2013, tuleb nimetatud kinnipidamise aeg V™S § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusaja hulka ja ärakandmata karistuseks arvestada arest 3 päeva. Märt Toming kohtunik 3