4-13-4206/2

4-13-4206 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 detsember 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-4206 (2230,13,009818) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik O.E, ik XXX, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1

1. O.E süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.
2. Mõistetud arest 5 (viis) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 27.01.
3. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandma asunud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.
4. O.E-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.E, 4-13-4206, joobeekspertiis“.
5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.12.
6. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 31.05.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1304793 selles, et 31.03.2013 kella 19.45 ajal peeti Tallinnas, Vilde teel Szolnoki bussipeatuse juures kinni O.E, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja metadooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, on väärteo toime pannud. Kutse sain kätte kui patrull hilisel ajal kinni pidas, anti kutse kätte ja lasti välja. Hetkel ei tööta, tööobjekt on lõppenud, pärast otsust vaatab mis edasi saab. Kui mõistetakse arest, siis on valmis minema kohe kandma, et ei oleks ärakandmata karistusi. Nõutud karistuse kohta võib öelda, et on normaalne, 30 päeva oleks liiast, sest siis tekiks korteriga probleemid. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, korduvalt karistatud arestidega. Iga kord peaks olema rangem karistus, kui on mõistetud varem 5, siis 6 ja lõpuks 7 päeva, siis tuleks taotleda 8 päeva aresti. Kui isik ei ole vastu, et saaks kohe ära kanda, siis ei ole midagi ka selle vastu. Mõista välja ka menetluskulu 35 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli ja metadooni, milliste ainete käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades aga menetlusaluse isiku käitumist kohtuistungil, arusaamist sellest, et iga süüteo eest tuleb karistust kanda ning seda, et menetlusalune isik on valmis ka koheselt karistust ära kandma, samuti seda, et menetlusaluse isiku viimane samalaadne väärtegu on toime pandud aasta tagasi, siis asub kohus seisukohale,m et menetlusalusele isikule võib äresti mõista ka oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 2