← Eesti

1-13-10850/4

1-13-10850 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12. 2013.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-13-10850 (13230200468) Kohtunik Julia Ve

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav H.K Isikukood xxx; elukoht XXX; EV kodakondsusega; keskeriharidusega; emakeel- eesti keel; töökoht AS XXX, müügiesindaja; kriminaalkorras karistatud 1 korral, karistatus kustunud. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.07.2013.a. Kaitsja 1 1-13-10850 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1, Süüdi tunnistada H.K

§ 424

järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära, s.o summas 2226 (kaks tuhat kakssada kakskümmend kuus) eurot.

§ 66

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 2226 eurot kuulub kandmisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, s.o tasudes vähemalt 222.60 (kakssada kakskümmend kaks eurot ja kuuskümmend senti) igakuiselt, alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, märkides viitenumbri 4100064939, selgitusse tuleb märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-13-10850.

§ 50lg.1 p.1 alusel võtta ära H.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Vastavalt LS § 127 on H.K kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. H.K suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei esitatud. Kriminaalmenetluse kulud: H.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kulud järgmiselt:

  1. II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot,
  2. Joobeseisundi tuvastamise uuringu nr 260/52 tasu 24 (kakskümmend neli) eurot,
  3. Psühhoaktiivsete ainete tuvastamise uuringu nr 1638T tasu summas 14 (neliteist) eurot,
  4. Riigi poolt määratud kaitsja töötasu summas 120 ( sada kakskümmend ) eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, SEB Panga arveldusarvele nr 10220034796011, või Swedbank arveldusarvele nr 221023778606, või Danske Bank arveldusarvele nr
  5. Maksekorraldusele märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumbriks 2800049777 ja selgituseks kriminaalasja number 1-13-10850 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-13-10850 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. SÜÜDISTUS H.K süüdistatakse

§424

tunnustel selles, et tema juhtis 25.05.2013 kella 04.03 paiku Tallinnas Süda tn 12 maja juures mootorsõidukit Honda CR-V registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholi veres vähemalt 2,30 mg/g). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega H.K pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav H.K ja tema kaitsja Andres Alas käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus süüdistatavale H.K

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalist karistust 70 päevamäära (päevamäär 31,80 eurot) suuruses summas, so summas 2226 eurot. 3 1-13-10850

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub H.K temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.