1-13-10247 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. novembril 2013. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Mari Jürge

§ 209

lg 2 p 1 ja § 201 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses R.S elukoht: XXX; isikukood: XXX; Süüdistatav tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 13.03.2013 Tartu Maakohtu otsusega

§ 179

lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega tingimisi

§ 73

järgi 3-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud 2-l korral Kaitsja advokaat Marko Paabumets RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada R.S

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.03.2013 kohtuotsusega nr 1-12-10927 mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R.S

§ 201

lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõista R.S liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuuline vangistus 970 (üheksasaja seitsmekümne) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat aravates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel on R.S üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 sätestatule järgmiselt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkendid – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi. VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.S-ilt 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot P.S. e kasuks tasumisega kannatanu arveldusarvele 10302012292002 SEB pangas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.S-ilt 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank, nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber

1. Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-10247 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 400 (nelisada) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab R.S süüdistatakse selles, et tema 01.03.2013 sai Tartu linnas XXX oma valdusesse S.M. käest remonti viimiseks A.K. kuuluva sülearvuti Dell XPS17 370 7HP, väärtusega 675 eurot, mille pööras ebaseaduslikult enda kasuks sellega, et 02.03.2013 viis sülearvuti Tartu linnas Kalda tee 30 asuvasse pandimajja ja sõlmis OÜ-ga Luutar laenulepingu nr T-3775 pantides laenulepingu tagatisena nimetatud sülearvuti ja saadud raha omastas. Sellega pani R.S pani toime

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. R.S süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, 15.08.2013 Tartumaal XXX korteris lõi varalise kasu saamise eesmärgil P.S. tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et kui P.S. võttis temaga Scype´i teel ühendust, siis esitles ta ennast P.S. kui jurist J.R. ning lubas anda P.S. juriidilist õigusabi avalduse esitamiseks tsiviilkohtusse selleks, et P.S. saaks kohtult loa kokku saada oma õetütre R.K. Eksimusse sattunud P.S. kandis 26.08.2013 R.S AS-s SEB Pank asuvale arvelduskontole nr XXX väidetava riigilõivu maksmiseks 30 eurot ja 30.08.2013 menetluskuludeks 250 eurot, kokku 280 eurot, mille R.S omastas. Kelmusega tekitas R.S P.S. 280 eurot varalist kahju. Sellega pani R.S pani toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kelmuse, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Kokkulepete sisu

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks

§ 65lg 2 järgi mõista liitkaristuseks üks

§ 201lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm

§ 65lg 1 järgi mõista liitkaristuseks üks

§ 73lg 4 ja 69 järgi asendada ühe aasta ja neljakuuline vangistus üheksasaja seitsmekümne

§ 69lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks

§–s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagi. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi P.S. 280 euro nõudes varalise kahju hüvitamiseks. R.S on nõus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 järgi kuulub hagi õigeksvõtul põhinev nõue rahuldamisele. Asitõendid puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot kummalgi süüdistataval. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 96 eurot. Menetluskulude summa on 576.- eurot. R.S elatub töövõimetuspensionist. Raha kulub ravimitele. Eeltoodust tuleneva majandusliku olukorra tõttu käib süüdistatavale menetluskulude tasumine ilmselt ülejõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jääb 400 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral ülejäänud menetluskulud süüdimõistetu. Ka tema kanda jäävat osa menetluskuludest ei ole süüdistataval võimalik tasuda KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi. Ene Muts kohtunik