4-15-8306/13

(99)trahviühikut, millele vastab kolmsada üheksakümmend kuus

(396)eurot ja võtnud LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks kuuks. A.J ei vaidlusta teo toimepanemist, kuid leiab, et mõistetud karistus on ebaproportsionaalselt karm. Kaebuse kohaselt ei seadnud ta ohtu ennast ega teisi liiklejaid, sest sel kellaajal on teisi sõidukeid ja liiklejaid minimaalselt. Juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks rikub liigselt A.J-i õigusi ja ei arvesta tema perekonna vajadustega. A.J on oma peres ainus töötav ja juhilubadega inimene. Tal on kaks last. Maakohas on juhtimisõigus perele liikumiseks vajalik. A.J-i töökohustuseks xxxx xxxxxxx OÜ-s on muuhulgas töötajate igapäevane tööle ja koju sõidutamine. Seega sõltub juhtimisõigusest A.J-i sissetulek, ettevõtte tegevus ja perekonna toimetulek. Juhtimisõiguse äravõtmise korral võib pere sattuda suurematesse majanduslikesse raskutesse, mis ei saa olla karistuse eesmärgiks. A.J leiab, et karistus ei vasta tema süü suurusele, sest põhikaristus on sanktsiooni ülemmäära lähedane. Kuigi kohtuväline menetleja on otsuses märkinud karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamise, ei ole karistuse mõistmisel seda tegelikult arvesse võetud. A.J on seisukohal, et põhikaristus on piisav edaspidi väärtegude toimepanemisest hoidumiseks ja taotleb seepärast lisakaristuse osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebusega ja on seisukohal, et otsus on põhjendatud. Juhtimisõiguse äravõtmisega kaasneda võivad tagajärjed pidid olema teada varem. A.J on varem toime pannud neli sarnast väärtegu. Kohtu seisukoht Kohus ei loe kaebust põhjendatuks. Asjas puudub vaidlus, et A.J autot juhtis ja lubatud sõidukiirust ületas. Küsimust süüd või õigusvastasust välistavate asjaolude esinemisest tema 3 tegevuses ei tõusetu. Kiirusemõõte seadme kasutamise protokolli (t.l. 19-20) kohaselt oli A.J-i poolt juhitud auto kiirus mitte vähem kui 39 km/h võrra kõrgem sellel teelõigul lubatud suurimast kiirusest. Väärtegu tuleb seepärast lugeda toimepanduks KarS § 16 lg 3 mõttes otsese tahtlusega. Karistust raskendavaid asjaolusid antud juhul ei ole. Kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda teo ülestunnistus ja kahetsus. Kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus on sanktsiooni ülemmäära lähedane ja lisakaristus on määratud sanktsiooni alammääras. KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja peale kergendavate ning raskendavate asjaolude tuleb karistuse määra ja liigi valikul arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. A.J on enne arutatava väärteo toimepanemist sõidukiiruse ületamise eest korduvalt karistatud - 10. märtsil 2015. a rahatrahviga 47 trahviühikut LS § 227 lg 2 järgi, 09. jaanuaril 2015. a rahatrahviga 15 trahviühikut LS § 227 lg 1 järgi, 04. septembril 2014. a rahatrahviga 95 trahviühikut LS § 227 lg 2 järgi ja 06. veebruaril 2014. a rahatrahviga 25 trahviühikut LS § 227 lg 1 järgi. Seega ei saa A.J-i süüd antud väärteo toimepanemisel pidada väikeseks ja põhikaristust koos lisakaristusega süüle mittevastavaks. Kuna varasemate väärtegude eest määratud rahatrahvid ei ole uue samalaadse väärteo toimepanemist ära hoidnud, siis tuleb lisakaristus lugeda põhjendatuks. Tööalased vajadused auto kasutamiseks ja juhtimisõiguse kaotamisega kaasnevad tagajärjed pidid olema menetlusalusele isikule teada ka enne väärteo toimepanemist. Need asjaolud ei vähenda süüd ega kaasliiklejatele põhjustatud ohtu ja ei anna põhjust põhikaristuse vähendamiseks ja lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Asja lahendamisel ei ole oluline väärteo toimumise kellaaeg ja teel teiste liiklejate puudumine. Kohus peab aga vajalikuks määrata rahalise karistuse tasumine KarS § 66 lg. 1 kohaselt ositi, sest kohtuvälise menetleja otsuses määratud tähtaja piires ei oleks selle tasumine menetlusalusele isikule ilmselgelt jõukohane. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik