4-15-9391/10

(10)kuud. Karistuse tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Viie päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest on S.A kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb 7 päeva jooksul, arvates otsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Kui apellatsiooniõiguse kasutamisest on üks kohtumenetluse pool teatanud ja ei ole sellest loobunud, siis on apellatsiooni esitamise õigus ka teisel kohtumenetluse pooltel olenemata ise apellatsiooniõiguse kasutamisest teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisest mitteteatamise korral motiveerivat osa kohtuotsusele ei lisata. Apellatsiooniteate saabumise korral koostab kohus täies mahus otsuse ja otsus on

1. päeval pärast teate esitamist menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kumbki kohtumenetluse pool ei teata apellatsiooniõiguse kasutamisest, siis jõustub kohtuotsus
2. novembrist
3. a. Asjaolud Väärteoprotokolli kohaselt juhtis S.A 04.novembril
4. a kella 12:11 paiku TallinnPärnu-Ikla maantee
5. kilomeetril sõiduautot Mercedes-Benz registrimärgiga xxx xxx kiirusega 160+/-9 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 61 km/h võrra. S.A tegevus on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 4 ette nähtud väärteona. Kohtuväline menetleja on saatnud väärteoasja Väärteomenetluse seadustiku § 71 korras kohtusse aresti kohaldamise taotlusega. Kohtuväline menetleja taotleb ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. S.A tunnistab end täielikult süüdi ja kahetseb. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt vedas ta hommikul suure autoga vilja, mis võttis oodatust kauem aega ja 04.novembril 2015.a. kell 13:00 pidi ta olema Tallinnas notari juures. Seepärast ületas kiirust. S.A palub juhtimisõigust mitte ära võtta, sest see võib viia töökoha kaotuseni ja tekitada probleeme perekonnale. Samuti palub mitte kohaldada aresti. Kohtu seisukoht Süüks pandud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on S.A tegevuses tõendatud . Küsimust süüd ja õigusvastasust välistavatest asjaoludest antud juhul ei tõusetu. Kiirusemõõte seadme kasutamise protokollist (tl 2) nähtub, et S.A poolt juhitud sõiduauto kiiruseks mõõdeti 160 km/h ja mõõtmise lõplikuks tulemuseks jäi 151 km/h. Karistust raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku tegevuses ei ole. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda oma teo ülestunnistuse ja kahetsuse. Kiiruse ületamise ulatust arvestades saab väärteo lugeda toimepanduks KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult. Liiklusseaduse § 227 lg. 4 ette nähtud väärteo eest on põhikaristustena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 24 kuuks. Kohus leiab, et rahatrahv ei vastaks S.A süüle s.o. kiiruse ületamisega kaasliiklejatele põhjustatud kõrgendatud ohule ja varasemale liiklusalasele käitumisele. S.A on karistatud rahatrahviga kiiruse ületamise eest 03.oktoobril 2015.a. ja 08.septembril 2015 Rahatrahvid on tasumata. Uus kiiruse ületamine olulises ulatuses näitab, et varasemad karistused ei ole S.A liiklusalasele käitumisele vajalikku mõju avaldanud. S.A süü tuleb lugeda keskmisest suuremaks. Samas ei pea kohus vajalikuks aresti kohaldamist, sest seadus näeb põhikaristusena ette ka mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seda karistust ei ole S.A suhtes varem kohaldatud. Kohus leiab, et see karistuse liik on S.A poolt liiklusalaste süütegude ärahoidmiseks ja õiguskorra kaitseks s.o. üldpreventiivses mõttes piisavalt mõjus. Mõistetava karistuse määr peab olema üle veerandi sanktsioonis ettenähtust. Juhtimisõiguse vajadus ja selle äravõtmisega kaasnevad tagajärjed ei saa olla karistuse liigi valikul määravad ja nendega pidi S.A autot juhtides arvestama. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik