4-12-2918/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2012, Tartu Väärteoasja number 4-12-2918 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Sekretär Liina Parv Tõlk Regina Laiapea Väärteoasi U.B väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2012 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik U.B Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova Menetlusalune isik U.B (isikukood: XXXX) , elukoht XXXX RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-dest 147 lg 1 p 1, 153 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 otsus väärteoasjas nr 4-12-2918 muutmata ja U.B apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. septembril
5. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
6. septembrist
7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada advokaadi vahendusel kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
8. septembrist
9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohus tunnistas U.B süüdi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 5 päeva aresti. Viru Maakohus kohaldas liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 (otsuse resolutsioonis § 224 lg 3 p 2, 04.07.2012 määrusega parandatud ilmse ebatäpsusena § 224 lg 3 p-ks 1) alusel U.B-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 5 kuud. Väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse U.B selles, et ta juhtis 25.06.2012 kell 08.30 Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Tallinn–Narva maantee 158-l kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud seisundis (ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg). Sellega rikkus U.B liiklusseaduse § 69 lg-t 5 ja pani toime liiklusseaduse § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo. U.B kinnitas maakohtu istungil, et oli tol hommikul juba tööl ja toimetas patsienti haiglasse. Samuti seletas menetlusalune isik, et jõi eelmisel päeval viina, kuid hommikune enesetunne oli hea. Maakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus menetlusalusele isikule aresti mõistmiseks on põhjendatud. Maakohtu otsuse kohaselt nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast 25.06.2012 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga, et menetlusalusel isikul on alkoholijoove tuvastatud 25.06.2012 kell 8.30 indikaatorvahendiga Lion SL-2 (indikaatorvahendi reaktsioon – punane) ja tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 (lõplik lugem 0,49 mg/l). Samast protokollist ja väljatrükist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikul taotlusi ja märkusi ei olnud ning mõlemale dokumendile on ta alla kirjutanud. Maakohus leidis, et eeltooduga on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud alkoholi piirmäära. Alkoholijoove on maakohtu otsuse kohaselt käesolevas väärteoasjas tuvastatud seadusekohaselt ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri näidule ei ole vastu vaielnud ka menetlusalune isik, kinnitades, et tarvitas eelmisel õhtul viina. Maakohus leidis, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Maakohtu otsuse kohaselt on menetlusaluse isiku väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Maakohus märkis, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks aresti 7 päeva. Seega on kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist määras, mis on tunduvalt väiksem keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja on nii kohtualluvuse saatmise määruses kui kohtuistungil põhjendanud sellise karistusliigi ja -määra taotlemise põhjendusi. Maakohus märkis, et nõustub nende põhjendustega ning leiab, et need on piisavad ja asjakohased. Maakohus leidis, et aresti mõistmine menetlusalusele isikule on põhjendatud. Maakohus märkis, et sõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid ning sellise väärteo toimepanemisega asetab menetlusalune isik ohtu lisaks endale ka teiste liiklejate elu, vara ja tervise. Lisaks selle arvestas maakohus, et menetlusalune isik peeti kinni 25.06.2012 kell 08.30, s.o riigipühade järgsel esmaspäeva hommikul. Maakohus tõi välja, et enne saabuvaid riigipühi 23.06.2012 ja 24.06.2012 teatas Politsei- ja Piirivalveamet korduvalt üleriigilise meedia vahendusel, et toimub üleriigiline politseioperatsioon alkoholijoobes sõidukijuhtide tabamiseks. See, et menetlusalune isik tarvitas eelmisel õhtul viina ja istus ikkagi sõidukirooli alkoholijoobes, näitab maakohtu hinnangul tema ükskõiksust ja hoolimatust nii enese kui teiste liiklejate vastu. Samuti näitab ükskõiksust ja hoolimatust menetlusaluse isiku poolt asjaolu, et tegemist oli haiglasõiduki juhiga, kes oli juba tööl ja toimetas patsienti haiglasse, asetades seega ohtu ka tema sõidukis kaasreisijana viibiva isiku. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi, KarS § 56 nõudeid, väärteo toimepanemise asjaolusid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist, leidis maakohus, et KarS § 56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus märkis, et kuigi menetlusalusel isikul on olemas töökoht, on tema sissetulek vaid 380 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on 10-aastane poeg. Maakohus leidis, et karistuseks rahatrahvi mõistmisega halveneb menetlusaluse isiku ja alaealise lapse majanduslik olukord ning sellisel juhul on rahatrahvi tasumine menetlusalusele isikule sedavõrd koormavaks, et muutub iseenesest eraldi karistuseks. 2 Maakohus märkis, et kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel vastavalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või keskmist määra ületavana. Maakohus leidis, et arvestades kohtuvälise menetleja seisukohta, menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ning muid käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatud asjaolusid, on menetlusaluse isikule põhjendatud karistuseks aresti mõistmine tunduvalt alla keskmise määra – 5 päeva. Maakohus märkis, et liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalust isikut eelnimetatud paragrahvi järgi varem karistatud. Maakohus nõustus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine ja alused selleks on täielikult olemas. Maakohus leidis, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud määras, mis on väiksem sanktsiooni keskmisest määrast. Maakohus arvestas lisaks käesolevas kohtuotsuses eelpoolviidatud väärteo toimepanemise asjaolude ka seda, et väärtegu oli toime pandud tiheda liiklusega Tallinn–Narva maanteel. Maakohus leidis, et väärtegude, sh analoogsete väärtegude toimepanemisest hoidumiseks on lisakaristuse määramine käesoleval juhul põhjendatud ning määras lisakaristuse tähtajaks 5 kuud. Minimaalse tähtaja kohaldamist ei pidanud maakohus antud juhul põhjendatuks. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu U.B taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud lisakaristuse osas. U.B märgib, et maakohus muutis 04.07.2012 määrusega 25.06.2012 otsuse resolutiivosa parandades liiklusseaduse § 224 lõike 3 punkti 2 punktiks
10. Apellandi hinnangul tuleks leebema seadusesätte kohaldamisel talle mõistetud lisakaristust vähendada. U.B hinnangul on talle mõistetud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse 5 kuuks äravõtmine, liiga range ja ebaõiglane. Apellatsiooni kohaselt ei võtnud maakohus lisakaristuse mõistmisel arvesse kõiki asjaolusid. U.B märgib, et teda ei ole varem liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud, töökohas iseloomustatakse teda positiivselt, tal on piiratud töövõime ning juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab ta töökoha, mida tal on oma raske tervisliku seisundi tõttu raske uuesti leida. Apellatsiooni kohaselt maksab U.B igakuiselt pangalaenu ja lapsele elatist, mida ta töö kaotuse korral ei saa enam teha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 25.06.2012 otsuses esitatud motiivid ja järeldused U.B väärteoasjas on küllaldaselt põhjendatud ning esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama. Seega käsitleb ringkonnakohus järgnevalt apellatsioonis esitatud põhilisi seisukohti, kordamata maakohtu põhjendusi.
12. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks U.B-le väärteo toimepanemise eest mõistetud lisakaristus.
13. Ringkonnakohtu istungil jäi menetlusalune isik apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja A. Malahhova jäi maakohtus esitatu juurde ning palus maakohtu otsus U.B-le mõistetud lisakaristuse osas jätta muutmata ja rõhutas seejuures olukorda, kus U.B oma tegevusega seadis ohtu kaasinimeste elu ja tervise.
14. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 25.06.2012 otsuses (tl 29-30) esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on põhjendatud ning asjakohased. Maakohus on motiveerinud, miks on U.B-le põhjendatud lisakaristuse mõistmine ja ringkonnakohus nõustub selle põhjendusega. Karistamise alus on isiku süü ja selle suurusest tulenevalt oli antud juhul igati põhjendatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus on arvestanud kõigi KarS §-s 56 fikseeritud karistamise alustega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei ole sellised, mis tooksid kaasa U.B-le määratud karistuse kergendamise. U.B majandusliku olukorra võimalik halvenemine oli teada juba maakohtule ning seda on arvestatud. Samuti on maakohus arvestanud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist.
15. Mõistetav on U.B apellatsioonis märgitu selles, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel võib ta kaotada töökoha, samuti rõhutas U.B oma kehvast tervislikust seisundist tulenevat piiratud töövõimet, mis teeb tema jaoks keeruliseks uue töökoha leidmise. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et võimalikud probleemsed asjaolud olid U.B-le juba varasemalt teada, samuti nagu kohustused panga ees ja lapsele elatise maksmise kohustus, kuid ometigi ei takistanud need teadmised teda alkoholijoobes sõidukirooli asumast. SA Ida- Viru Keskhaiglast väljastatud positiivne iseloomustus ( tl 37) ei saa samuti olla U.B-le mõistetud karistuse kergendamise aluseks. Veelkord on vajalik siiski rõhutada süü suurust olukorras, kus menetlusalune isik pani joobeseisundis ametisõiduki juhtimise toime suure liiklustihedusega Tallinn- Narva maanteel, sõidutades patsienti haiglasse.
16. U.B märgib apellatsioonis lisaks, et maakohus muutis 04.07.2012 määrusega 25.06.2012 otsuse resolutiivosa, parandades Liiklusseaduse § 224 lõike 3 punkti 2 punktiks
17. Apellandi hinnangul tuleks leebema seadusesätte kohaldamisel talle mõistetud lisakaristust vähendada. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 näeb ette sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuni 12 kuud, seega keskmine määr 7,5 kuud. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 näeb ette sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 3 kuni 9 kuud, keskmine määr 6 kuud. Kuna maakohus võttis U.B-lt juhtimisõiguse ära tähtajaga 5 kuud, siis on Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 kohaldamisel ikkagi tegemist lisakaristuse kohaldamisega alla sanktsiooni keskmist määra, millisele seisukohale oli maakohus asunud kohtuotsuses. Samas ei saa märkimata jätta, et otsuse motiveerivas osas maakohus osundas õieti Liiklusseaduse § 224 lg 3 p-le
18. Numbriline eksimus oli otsuses lõpposas, mis hilisemalt maakohtu määrusega parandati.
19. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioon rahuldamata ja U.B-le maakohtu otsusega mõistetud karistus muutmata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Aarne Sarjas