4-15-10591/3

(3)4-15-10591 ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Antud määruse ärakirjad edastada teadmiseks Maksu-ja Tolliametile, täitmiseks P.M, pärast kohtumääruse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialist Svetlana Eemannile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Asjaolud P.M karistati Maksu- ja Tolliameti 15.01.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930014002679 TS § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, so 300 (kolmsada) eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 30.01.

1. 07.12.2015 esitas Maksu- ja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi maksuhaldur) otsustada väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel maksuhalduri 15.01.2015 trahviotsusega nr 930014002679/2 P.M-ile (edaspidi võlgnik) määratud rahatrahvi asendamine arestiga. Trahviotsus on võlgnikule VTMS § 70 lg-st 4 tulenevalt kättetoimetatuks loetud 15.01.
2. Võlgnikul on maksuhalduri ees 07.12.2015 seisuga tasumata rahatrahvi nõue summas 300,00 eurot. Rahatrahvi ei ole määratud ajaks tasutud, samuti ei ole pikendatud tasumise tähtaega. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikul puudub registrite andmetel vara, millele pöörata sissenõuet. Võlgniku pangakontod on arestitud alates 17.02.2015, kuid arestimise tulemusena laekumisi toimunud ei ole. Maksukohustuslaste registri andmetel võlgnik töötab asutuses XXX. Võlgniku igakuised töötasud jäävad alla xxx euro. Maksukorralduse seaduse § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto arestimisel makshalduri poolt igakuiselt sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suuruse summas võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Võlgnikul on xxx. Maksuhaldur võttis 03.12.2015 võlgnikuga ühendust ning võlgnik andis teada, et ei ole võimeline trahvi tasuma, kuna kasvatab alaealist last ning palk on väike. Oli nõus asenduskaristuse määramisega. Võlgnikul on tasumata lisaks antud trahvile veel 3 trahvi kokku summas 600,00 eurot. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 21.01.2016 kohtuistungil P.M tunnistas seda, et rahatrahv on tasumata ning nõ ustus tegema üldkasulikku tööd. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt 2

(3)4-15-10591 karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku § -s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Karistusseadustiku § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et Maksu-ja Tolliameti taotlus võlgnikule P.M-ile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et P.M-ile Maksu-ja Tolliameti 15.01.2015 otsusega mõistetud rahatrahv 75 trahviühikut, so 300 eurot, tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2,3), seega kujuneb aresti pikkuseks 7 päeva. Kuna P.M on nõus tegema üldkasulikku tööd ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, siis tuleb P.M teostada 7 tundi üldkasulikku tööd. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 3